Tallinna Teeninduskooli v\u00e4rskelt rekonstrueeritud B-korpuses toimus 26. m\u00e4rtsil 2011 Eesti Haridusfoorum, kus esinesid ettekannetega mitmed nimekad Eesti haridustegelased, kellega arutleti Eesti Haridusstrateegia 2020 sisu \u00fcle.<\/p>\n
Oma ettekandes \u00fctles lahkuv teadus- ja haridusminister T\u00f5nis Lukas, et v\u00e4ljalangevus g\u00fcmnaasiumist suureneb just nende \u00f5pilaste v\u00f5rra, kes varem poleks sinna p\u00e4\u00e4senudki ning oleks oma \u00f5pinguid j\u00e4tkanud kutsekoolis. Haridusminister prognoosib olukorra j\u00e4tkumist\u00a0 l\u00e4hema kahe aasta jooksul; samal ajal nentis ta, et kutsekoolist \u00fclikooli edasip\u00fcrgijatele tuleks v\u00f5imaldada \u00fcldainete \u00f5ppimist suuremas mahus.\u00a0\u201eKutsekoolist k\u00f5rgkoolidesse minejate arv kasvab,\u201c \u00fctles Lukas. \u201e See on \u00f5ige ja n\u00e4itab, et oleme suutnud moraalses m\u00f5ttes barj\u00e4\u00e4re maha v\u00f5tta.\u201c<\/p>\n
Riigikogu kultuurikomisjoni esimehe Peeter Kreitzbergi s\u00f5nul peaks k\u00f5ik koolid olema Eesti riigi koolid, mitte \u00fche v\u00f5i teise valla koolid, mis omavahel v\u00f5istlevad.\u00a0\u201eV\u00f5ime r\u00e4\u00e4kida ka t\u00f6\u00f6turu mittevastavusest meie hariduspotentsiaalile; see sunnib paljusid haritud ja andekaid noori minema v\u00e4lismaale, sest puudub karj\u00e4\u00e4riredel enda proovilepanekuks,\u201c \u00fctles Kreitzberg.<\/p>\n
Tartu \u00dclikooli professor Marju Lauristin r\u00e4\u00e4kis t\u00f6\u00f6tute \u00fcmber\u00f5ppe vajadusest ja nentis, et t\u00f6\u00f6tuid ei peaks suunama kolmep\u00e4evalistele kursustele, kuidas t\u00f6\u00f6intervjuud teha, vaid kooli.<\/p>\n
S\u00f5nav\u00f5ttudega esinesid ka Eesti Haridusfoorumi juhatuse liige akadeemik Olav Aarna,\u00a0 Tallinna \u00dclikooli professor Viive-Riina Ruus, Tallinna \u00dclikooli dotsent Krista Loogma ja mitmed teised.<\/p>\n
Madala haridustasemega mitte\u00f5ppivate noorte hulk pole viimase k\u00fcmne aasta jooksul v\u00e4henenud. Kahjuks on neist 75% poisid. Suure murekohana toodi v\u00e4lja ka t\u00e4iskasvanud, kes kukkusid noorena koolist v\u00e4lja; neil pole ei haridust ega kutset.
\nNende ja paljude teiste murede murdmiseks loodi kuus t\u00f6\u00f6r\u00fchma, mis asusid iga\u00fcks omal teemal haridusstrateegiat t\u00e4iendama.
\nR\u00fchmat\u00f6\u00f6deks jaguneti vastavalt p\u00f5hieesm\u00e4rkidele:<\/p>\n
P\u00e4rast paaritunnist r\u00fchmat\u00f6\u00f6d kandis iga t\u00f6\u00f6r\u00fchma esindaja ette tulemustest. M\u00f5ned m\u00e4rks\u00f5nad \u2013 andekus tuleb avastada p\u00f5hikoolis; eba\u00f5nnestumine pole patt; tuleb muuta ka \u00f5petajate ettevalmistust; kooli on vaja tuua rohkem uusi \u00f5ppemeetodeid; oleks tarvis kaasata haridusse ettev\u00f5tjaid; praktilise ja teoreetilise \u00f5ppe sidustamine; meeskonnat\u00f6\u00f6 oskus alates p\u00f5hikoolist.
\nLisaks soovitus, et p\u00f5hikooli tuleks luua karj\u00e4\u00e4ri\u00f5pe, et \u00f5pilased oskaks paremini karj\u00e4\u00e4rivalikuid teha.
\nKus \u00f5pivad maailma parimad?<\/p>\n
I koht Hiina \u0160anghai \u2013 21,9% sealsetest \u00f5ppuritest;
\nII koht Jaapan \u2013 18,3%;
\nIII koht Soome \u2013 17,3%
\nIV Korea \u2013 16,6%
\nV koht Singapur \u2013 16,5%
\nVI koht Uus-Meremaa \u2013 16,3%
\n24. koht Eesti \u2013 8,4%<\/p>\n
Arutelude tulemused saavad edasisteks juhtn\u00f6\u00f6rideks Eesti Koost\u00f6\u00f6 Kogu, Eesti Haridusfoorumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi partnerluses koostatava haridusstrateegia ja elukestva \u00f5ppe strateegia loomisel.
\nEesti Haridusfoorum on haridusrahva s\u00f5ltumatu n\u00f5ukoda, mis on alates 1995. aastast korraldanud haridusteemalisi suurfoorumeid, mille p\u00f5hiseisukohad on olnud riikliku hariduspoliitika kujundamise aluseks.<\/p>\n
Marju Lauristini ettekanne<\/a>
\nT\u00f5nis Lukase ettekanne<\/a>
\nT\u00f5nis Lukas v\u00e4ljalangevusest<\/a><\/p>\n