{"id":6115,"date":"2018-02-28T08:13:38","date_gmt":"2018-02-28T06:13:38","guid":{"rendered":"https:\/\/www.teeninduskool.ee\/?p=6115"},"modified":"2023-10-25T10:16:08","modified_gmt":"2023-10-25T07:16:08","slug":"praktika-sloveenias","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.teeninduskool.ee\/?p=6115","title":{"rendered":"Praktika Sloveenias"},"content":{"rendered":"

Iris Loorits & Jaanika Piller olid 2018. aasta veebruaris praktikal Sloveenias.\u00a0<\/span><\/em><\/p>\n

\"\"<\/span><\/em><\/p>\n

Kui Jaanikaga alguses kuulsime v\u00f5imalusest minna Sloveeniasse, olime me v\u00e4ga skeptilised. Me ei teadnud mitte midagi sellest riigist kuid otsustasime siiski minna ja sellest sai kooliaasta parim otsus. 04. veebruari hommikul algas meie v\u00e4ike seiklus lennuga Poola, kus pidime Ljubljana lendu 4 tundi ootama. Oli k\u00fclm ja ega me suurt midagi ei osanud oodata.<\/p>\n

Ljubljanasse j\u00f5udes olime h\u00e4mmingus kui ilus linn see on kuid tundsime m\u00f5lemad end kummaliselt, nagu hakkaks haigeks j\u00e4\u00e4ma. J\u00e4rgmise p\u00e4eva hommikul l\u00e4ksime hotelliga tutvuma, meeskond tundus paljut\u00f5otav. Kuid sama p\u00e4eva \u00f5htul mina juba haigestusin. Esimene t\u00f6\u00f6p\u00e4ev hotellis oli raske, olin 38 palavikuga nii elav kui suutsin kuid p\u00e4eva l\u00f5puks piisavalt l\u00e4bi omadega, et ei suutnud midagi teha. Paar p\u00e4eva hiljem haigestus ka Jaanika ja nii saigi k\u00e4idud arsti juures ja hostelis end ravitud.<\/p>\n

P\u00e4rast tervenemist oli k\u00f5ik palju l\u00f5busam. Mina suundusin k\u00f6\u00f6ki ja Jaanika teenindusse. Olime m\u00f5lemad rahul, et saime \u00fclej\u00e4\u00e4nud aja teha just seda t\u00f6\u00f6d, mis
\nkummalegi meeltm\u00f6\u00f6da oli.<\/p>\n

T\u00f6\u00f6p\u00e4evad m\u00f6\u00f6dusid linnulennult ja vasrti oligi k\u00e4es viimane p\u00e4ev. Olime m\u00f5lemad kurvad ja ka t\u00f6\u00f6kaaslaste pilkudest oli tunda, et meist hakatakse
\npuudust tundma. Viimasel p\u00e4eval viisime t\u00f6\u00f6kaaslastele t\u00e4nut\u00e4heks Eesti kommi ja t\u00e4nus\u00f5nu edasi andes tulid isegi pisarad silma. Oli meeletult raske
\nj\u00e4tta h\u00fcvasti inimestega, kes olid armsaks saanud , kes olid meid toetanud, abistanud ja omaks v\u00f5tnud.<\/p>\n

Need kolm n\u00e4dalat, mis me Sloveenias veetsime muutsid mind ja Jaanikat veelgi l\u00e4hedastemaks. Elada koos \u00fches toas on suur katsumus kuid ma olen \u00e4\u00e4rmiselt r\u00f5\u00f5mus, et minu reisikaaslaseks ja toakaaslaseks oli just Jaanika.\u00a0\u00d5htud m\u00f6\u00f6dusid naeru ja l\u00f5busa tuju saatel. K\u00e4isime v\u00e4ljas ja kolasime ka m\u00f6\u00f6da poode. Ljubljana oli koduseks saanud,\u00a0m\u00f5nikord sai ka lihtsalt huvip\u00e4rast m\u00f6\u00f6da linna ringi k\u00f5nnitud.\u00a0Inimesed meie \u00fcmber olid s\u00f5bralikud ja abivalmid. Me pakkusime neile huvi, sest me polnud kohalikud kuid see meid ei h\u00e4irinud, see
\npakkus meile endalegi huvi.
\n\"\"<\/p>\n

Kui m\u00f5elda seiklustele mida koos l\u00e4bitud sai, siis k\u00f5ige p\u00f5nevam oli ehk juhuslik kohtumine eestlastega, kellega sai ka \u00f5htul m\u00f5ned joogid tehtud ja juttu aetud. Ka meie \u00f5petajad
\nKristi Leinus ja Ilona S\u00e4\u00e4lik tulid n\u00e4dalaks Sloveeniasse. K\u00e4isime nendega koos \u00f5htus\u00f6\u00f6gil ja baaris. Oli t\u00f5siselt\u00a0meeldej\u00e4\u00e4v ja tore \u00f5htu.\u00a0Baaris istudes tahtis Ilona oma telefoni laadida, aga kelner ei soovinud, et Ilona teleka seinast v\u00e4lja t\u00f5mbaks, mille peale sai Ilona tiba pahaseks. Aga selleks, et \u00f5htu siiski ilusalt l\u00f5ppeks, toodi talle t\u00fckk kooki, mis t\u00f5i Ilona n\u00e4ole taas
\nnaeratuse.<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

K\u00e4isime selles samas baaris ka \u00f5petajate viimasel \u00f5htul ja see sama kelner oli t\u00f6\u00f6l. Ta tundis meid kohe \u00e4ra kuid seekord koogit\u00fckki meist keegi ei saanud oli lihtsalt suurep\u00e4rane \u00f5htu
\nmeeldivas seltskonnas. Sinna baari l\u00e4ksime Jaanikaga veel kaks korda. Oma viimase t\u00f6\u00f6p\u00e4eva \u00f5htul ja enne Ljubljanast lahkumist ning ka neil kordadel oli see tore kelner t\u00f6\u00f6l. Juba uksest sisenedes v\u00f5eti meid suurima r\u00f5\u00f5muga vastu ja lahkudes \u00f6eldi isegi eesti keeles ,,Ait\u00e4h!\u2019\u2019. Sloveenias veetsime me ka Eesti 100 s\u00fcnnip\u00e4eva, t\u00e4histasime seda v\u00e4ikese \u00f5htus\u00f6\u00f6gi ja jalutusk\u00e4iguga.<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

L\u00f5petuseks v\u00f5iksin ma \u00f6elda seda, et selle praktikaga sain ma oma ellu uue parima s\u00f5branna, inimese, kellega minna l\u00e4bi nii tulest kui veest, kelle seljataga ma alati seisan ja keda alati kaitsen. Sain suure kogemuste pagasi, mida kasutada oma edasisel eluteel, m\u00e4lestused, mida meenutada aastate p\u00e4rast ja tuttavad, keda ei unusta eal.<\/p>\n