K\u00f5igepealt arutati neljas r\u00fchmas ideede \u00fcle ja m\u00f5eldi \u00fchiselt, missugused m\u00fctoloogilised olendid v\u00e4\u00e4riksid piparkoogitainasse valamist. \u00a0\u00d5petaja Annely Kallo vaatas ajaloolase pilguga \u00fcle \u00f5pilaste esitlused m\u00fctoloogiast. Seej\u00e4rel m\u00e4ngiti kavandite minivariandid plastiliiniga l\u00e4bi ehk teisis\u00f5nu esmalt tehti t\u00f6\u00f6de v\u00e4iksemad mudelid plastiliinist. Matemaatikatunnis \u00f5piti, kuidas kompositsioonitunnis joonistatud kavandeid suurendada originaalsuurusesse. \u00d5piti, kuidas proportsioone suurendada ja paberile joonistatut m\u00f5nda teise materjali \u00fcle kanda.<\/p>\n
Piparkoogimaania kavandilt materjali<\/h3>\n
Eriala\u00f5petaja<\/a> Ellen Lessel k\u00fcpsetas koos tulevaste pagar-kondiitritega kompositsioonide t\u00fckid. K\u00fcpsetamise juures olid suure osa ajast ka \u00f5petajad Karen ja Maija, eriala\u00f5petajad andsid vajadusel n\u00f5u tehnoloogilise poole pealt. T\u00f6\u00f6 oli n\u00f5udlik, sest voolida saab ju tainast, mitte ahjust v\u00f5etud k\u00fcpsetisi, aga t\u00fckid pidid hiljem omavahel t\u00e4pselt sobituma. Matemaatika poole pealt t\u00f5status ka tugevusarvutuse k\u00fcsimus, sest kompositsioonid ei tohi t\u00fckkideks laguneda ei seistes, pinnalaotusena ega ka n\u00e4iteks tamiili otsas rippudes. N\u00e4itus kestab kuu aega ja eksponaadid peavad p\u00fcsima. Tainast kujundeid aitas ahjus soovitud vormis hoida v\u00f5rk, ahju l\u00e4inud draakon on seest t\u00e4idetud fooliumiga ja draakoni kuju aitas samuti v\u00f5rk hoida.<\/p>\n Milliseid kujundeid k\u00fcpsetati? \u00d5petajad ei andnud \u00f5pilastele teemasid ette. Tehti mitmeid kavandeid, mille hulgast valiti v\u00e4lja parimad. Kavandite tegemise k\u00e4igus uurisid \u00f5pilased erinevaid teemasid ning r\u00fchmad tegid oma ideede kohta slaidiesitlused.<\/p>\n Kaks t\u00f6\u00f6d kujutavad merineitsit, \u00fcks Eesti kaardile paigutatud Eesti m\u00fctoloogiast p\u00e4rit erinevaid tegelasi ja osast tainast sai tuld purskav draakon.\u00a0 Draakoni suust purskava tule tegemiseks on kasutatud sulatatud karamellkomme ja komme on kasutatud ka Eesti kaardile aluse tegemisel. Eesti m\u00fctoloogias meelitavad n\u00e4kid oma kaunidusega meesterahvaid ligi. Juuksed on neil kullakarvalised, harvemini rohelised v\u00f5i koguni punased. K\u00f5neldakse ka n\u00e4ki kalasabast ehk alumise keha kalakujust. Usuti, et n\u00e4kid meelitavad ettevaatamatuid veekogu \u00e4\u00e4rde ja p\u00fc\u00fcavad neid sinna uputada ja nad v\u00f5ivad isegi uputada laevu.\u00a0Vene rahvap\u00e4rimuses on n\u00e4kk tuntud kui russalka.<\/p>\n Diana Kelement ja Kristel Koel r\u00fchmast PK17-PE r\u00e4\u00e4kisid, et idee kujutada merineitsit tekkis neil t\u00e4nu sellele, et nad olid kevadel Kopenhaagenis pagaripraktikal, kus nad sadama l\u00e4histel n\u00e4gid ka kuulsat V\u00e4ikese Merineitsi pronkskuju. See on ausammas nimikangelasele Taani kirjaniku Hans Christian Anderseni romantilisest muinasjutust \u201eV\u00e4ike Merineitsi\u201c.\u00a0Kuju on v\u00e4ga populaarne ja igal aastal k\u00e4ib seda vaatamas umbes miljon inimest. Paljud turistid on veendunud, et skulptuur toob neile \u00f5nne, kui seda puudutada.<\/p>\n Muinasjutus\u00a0p\u00e4\u00e4stis merineitsi printsi laevahukust ja armus temasse. Armastuse nimel loovutas merineitsi oma kauni lauluh\u00e4\u00e4le meren\u00f5iale, tasuks vabanes ta kalasabast ning sai \u00f5iguse elada inimeste keskel. Tumm merineitsi ei saanud aga printsile r\u00e4\u00e4kida kogu t\u00f5de ja prints abiellus teise printsessiga ning merineitsi muutus merevahuks.<\/p>\n \u201eP\u00e4ris raske oli neid t\u00fckke k\u00fcpsetada nii, et nad hiljem haagiksid nagu puzzle. Siin oli natukene inseneriteadmisi vaja. Algset joonist tegime kaks korda \u00fcmber,\u201c kirjeldas Diana Kelement. L\u00f5puks k\u00fcpses ahjus kaks merineitsit, mis valmisid\u00a0 pisut erinevate tehnoloogiate abil. \u00dchele neist sai proovitud sabaosasse t\u00e4ppidena sisse sulatada rohelisi piparm\u00fcndikomme. T\u00e4pid ei j\u00e4\u00e4nud m\u00f5istagi \u00fchesuurused, m\u00f5ni t\u00e4pp sulas ahjus suuremaks, m\u00f5ni j\u00e4i v\u00e4iksemaks. Teise merineitsi saba sai korrektsem, kalasoomuste imiteerimiseks vajutati tainasse muster v\u00f5rgu abil. N\u00e4itusesaalis kinnitatakse merineitsi seina k\u00fclge. Kui merineitsi on pinnalaotus, siis draakon on ruumiline pinnalaotus. Nagu juba \u00f6eldud, on draakon t\u00e4idetud fooliumiga, et ta p\u00fcsti p\u00fcsiks.<\/p>\n Tuli on sees!<\/p><\/div>\n Laura Loikmann ja Eliisbeth Olesk paigutasid Eesti kaardile m\u00fctoloogilised olendid. Oktoobri keskel hakkasid nad m\u00f5tlema, mida teha v\u00f5iks. Lugesid taustaks internetist materjale. \u201eR\u00fchmas j\u00e4i peale see idee, mis k\u00f5ikidele k\u00f5ige rohkem meeldis,\u201c r\u00e4\u00e4kisid nad. Seej\u00e4rel otsiti r\u00fchmat\u00f6\u00f6na m\u00fctoloogiliste olendite pilte ja infot ning valmistati kavandid. \u201eJoonistasime paberile m\u00f5\u00f5tkava ja siis laboris voolisime piparkoogitainast m\u00f5\u00f5tkava j\u00e4rgi,\u201c jutustas Liisbeth. Laura \u00fctleb, et nad otsustasid j\u00e4tta kompositsiooni glasuurimata, et oleks ehe mulje. Eesti kaardil on erinevates maakondades tuntud \u00fcheksa m\u00fctoloogilist olendit. N\u00e4iteks Setumaal Peko, Peipsi \u00e4\u00e4rde on paigutatud Metsavana, kesk-Eestist leiab T\u00f5nni. Kratt on leidnud koha Virumaal, Koit ja H\u00e4marik ripuvad tamiiliga kaardi kohal. Leiger on Hiiumaal, Suur T\u00f5ll Saaremaal, n\u00e4kk Tallinnas.<\/p>\n Kas tunned k\u00f5iki Eesti m\u00fctolooglilisi tegelasi?<\/p><\/div>\n T\u00f6\u00f6ks saadi tainas kooli poolt, Dansukker\u2019ilt saadi spetsiaalseid suhkrusegusid, n\u00e4iteks kakaosuhkrut ja p\u00e4rlsuhkrut. T\u00fckkide liimimiseks kasutati suhkrusiirupit ja ka kuuma liimi, nii et s\u00fc\u00fca eksponaadid tegelikult ei k\u00f5lbagi. N\u00e4ituse eesm\u00e4rk aga ei olegi pakkuda s\u00f6\u00f6davaid ja maitsvaid piparkooke, vaid tegemist on kunstiprojektiga. “Meile on \u201ePiparkoogimaanial\u201c koht broneeritud ja kavandid oleme eelnevalt esitanud. N\u00e4itusele l\u00e4heb kaks t\u00f6\u00f6d, teised t\u00f6\u00f6d j\u00e4\u00e4vad Tekosse k\u00f5igile imetlemiseks ja need osalevad ka \u201ePiparkoogimaania\u201c fotov\u00f5istlusel,” r\u00e4\u00e4kis \u00f5petaja Karen. N\u00e4itust \u201cPiparkoogimaania\u201d saab vaadata alates 5. detsembrist Tallinna disaini- ja arhitektuurigaleriis<\/a>, mis asub aadressil P\u00e4rnu mnt 6.<\/p>\nKaks v\u00f5i kolm dimensiooni?<\/h3>\n
![\"piparkoogimaania\"](\"https:\/\/www.teeninduskool.ee\/wp-content\/uploads\/2019\/12\/DSC0044-1024x680.jpg\")
![\"piparkoogimaania\"](\"https:\/\/www.teeninduskool.ee\/wp-content\/uploads\/2019\/12\/DSC0027-1024x680.jpg\")
Toetus koolist ja Dansukkerilt<\/h3>\n