KINNITATUD
17. märts 2021 nr 1-1/159
Sisukord
- Üldsätted
- Võimalikud hädaolukorrad ja nende põhjused
- Hädaolukorra tekkimine
- Vastutus
- Koolis hädaolukorra lahendamisega seotud ülesanded (kohustused)
- Toimekindluse tagamine
- Objektikaitse
- Tegutsemise korraldus hädaolukorra käigus
LISA 2. Käitumisjuhised kooli töötajatele võimaliku hädaolukorra puhul
- Äkkrünnak
- Varjumisstrateegia äkkrünnaku puhul
- Käitumine varjumise ajal
- Häire õues toimuva tunni ajal
- Rünnaku ähvardus
- Tulekahju
- Plahvatusoht, pommikahtlase eseme leid
- Pommiähvardus
- Füüsiline vägivald
- Õpilane on alkoholijoobes või meelemürkide mõju all
- Õpilase kadumine
- Lapserööv
- Surmajuhtum
- Suhtlemine meediaga
1. Üldsätted
1.1 Tallinna Teeninduskooli hädaolukorras tegutsemise juhendi (edaspidi juhend) eesmärk on ennetada võimalikke ohte ning kindlustada ilmnenud probleemide võimalikult kiire lahendamine hädaolukorras, et vältida ohtu inimeste elule ja tervisele, vara hävimist või rikkumist, teabe kadumist, kahjustamist või hävimist või muid kahjulikke tagajärgi.
1.2 Juhend sätestab kooli töötajate ja kriisimeeskonna tegutsemise juhised ja korra hädaolukorras.
1.3 Käesoleva juhendiga reguleerimata küsimustes lähtutakse hädaolukorra seadusest, korrakaitse seadusest, nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusest ning teistest vastavat valdkonda reguleerivatest asjakohastest õigusaktidest ning muudest
2. Võimalikud hädaolukorrad ja nende põhjused
2.1 Hädaolukord on sündmus või sündmuste ahel või elutähtsa teenuse katkestus, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist, põhjustab suure varalise kahju, suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus, rakendada tavapärasest erinevat juhtimiskorraldust ning kaasata tavapärasest oluliselt rohkem isikuid ja
2.2 Võimalikud hädaolukorrad üldiselt:
2.2.1 oht inimeste tervisele või elule;
2.2.2 oht taristule või taristu kasutuskõlbmatuks muutumine;
2.2.3 elutähtsate teenuste katkemine või oht selleks;
2.2.4 oht inimeste või asutuse julgeolekule;
2.2.5 muud ettenägematud olukorrad, mis tingivad käesolevas juhendis sätestatu rakendamise.
2.3 Võimalikud hädaolukorrad hoonetes:
2.3.1 tulekahju;
2.3.2 kuritegelik rünne;
2.3.3 pommikahtlane ese hoones;
2.3.4 pommiähvardus;
2.3.5 saadetisrünne;
2.3.6 loodusõnnetus;
2.3.7 tehnosüsteemi avarii;
2.3.8 muud võimaliku hädaolukorrad.
2.4 Hädaolukorra võimalikud põhjused:
2.4.1 kuritegeliku ründe oht või rünnak inimestele või taristule;
2.4.2 üleriigiliselt olulises ulatuses leviv või pandeemia mõõtmetes haiguspuhang;
2.4.3 taristu tehnosüsteemi rike või intsident küberruumis;
2.4.4 terroriakt;
2.4.5 sõjalise ründe oht või rünnak;
2.4.6 loodusõnnetus või äärmuslikud ilmastikutingimused;
2.4.7 muud ettenägematud asjaolud, mis põhjustavad hädaolukorra tekkimise.
3. Hädaolukorra tekkimine
3.1 Ühe või mitme punktides 2.2 ja 2.3. nimetatud olukorra tekkimisel kutsub kriisimeeskonna juht või tema äraolekul kriisimeeskonna juhile määratud asendaja kokku kriisimeeskonna, kes alustab vajadusel ööpäevaringset tööd hädaolukorra lahendamiseks ja kooli töö korraldamiseks hädaolukorra käigus.
3.2 Kool kohustub teavitama ministeeriumit koolis aset leidnud hädaolukorrast.
4. Vastutus
4.1 Kool vastutab hädaolukorraga lahendamisega seonduvate ülesannete eest oma pädevuse piires.
4.2 Koolis on koostatud vajalikud juhendid hädaolukorras
4.3 Kool vastutab:
4.3.1 kooli toimepidevuse tagamise eest;
4.3.2 kooli töö ümberkorraldamise eest vastavalt tekkinud hädaolukorrale;
4.3.3 kooli kriisijuhtimise, koolisisese ja -välise kommunikatsiooni tagamise eest kooskõlastatult ministeeriumi kommunikatsiooniosakonnaga;
4.4.4 kooli vara säilimise eest tehes koostööd Riigi Kinnisvara AS;
4.4.5 töötajate elu ja tervise eest
5. Koolis hädaolukorra lahendamisega seotud ülesanded (kohustused)
5.1 Hädaolukordades direktor või tema puudumisel asendaja:
5.1 juhib hädaolukorra lahendamist koolis, koordineerides kooli töötajate tegevust, rakendades juhtumipõhist hädaolukorra lahendamise juhendit;
5.2 tagab kooli toimimise korraldamise hädaolukorras;
5.3 korraldab vajadusel hoones või kooli territooriumil viibivate isikute evakueerimise;
5.4 otsustab õppe- ja kasvatustegevuse jätkamise või katkestamise või õpilaste koju saatmise vajaduse;
5.5 korraldab dokumentide kaitse;
5.6 korraldab teabevahetust;
5.7 vajadusel taotleb ministeeriumilt täiendavaid ressursse.
5.2 Hädaolukorra lahendamist juhtivad ja lahendamisele kaasatavad isikud
5.2.1 Hädaolukorra lahendamisele kaasatavad isikud on kõik isikud, kes vastavalt oma seaduslikele ülesannetele on kohustatud operatiivselt reageerima või kes kaasatakse hädaolukorra lahendamisse hiljem. Vajadusel kaasab direktor hädaolukorra lahendamisse kooli töötajad, kooli nõukogu, õpilasesinduse ja eksperdid.
5.2.2 Kriisimeeskonda kuuluvad direktor, õppedirektor, haldusjuht, kantseleijuhataja, toitlustusjuht, koolitusjuht, õppejuht, juhtivõpetaja, tugikeskuse juht, medõde, juhiabi ja administraator. Kriisimeeskonda juhib direktor või tema volitatud Asendusliikmed määratakse vastavalt ametijuhendile, üldjuhul direktori käskkirja alusel.
5.2.3 Kriisimeeskonna juht kutsub ühe või mitme punktides 2.2 ja 2.3 nimetatud olukorra tekkimisel kokku kriisimeeskonna, kes alustab vajadusel ööpäevaringset tööd hädaolukorra lahendamiseks ning kooli töö korraldamiseks hädaolukorra käigus.
5.2.4 Kriisimeeskonna ülesanded:
5.2.4.1 Korraldab hädaolukorra juhtumi korral teavitamise, jagab viivitamatult korraldused personalile, õpilastele ja vanematele. Õigeaegne adekvaatne teavitamine vähendab kuulujuttude levikut.
5.2.4.2 Juhib hädaolukorra või kriisiolukorra lahendamist koolis, koordineerides kooli töötajate tegevust, rakendades juhtumipõhist olukorra lahendamise plaani.
5.2.4.3 Koguneb viivitamatult, saades teada hädaolukorrast koolis ning kiiresti määratakse konkreetse kriisi lahendamise juht, lepitakse kokku esialgne tegevuskava ning jagatakse juhised kõikidele koolitöötajatele. Vajadusel palutakse abi politseilt, päästeametilt, kooli pidajalt, kohalikult omavalitsuselt, lapsevanematelt jne.
5.2.4.4 Tagab kooli toimimise korraldamise kriisiolukorras.
5.2.4.5 Korraldab vajadusel koolis või kooli territooriumil viibivate isikute evakueerimise.
5.2.4.6 Otsustab õppe- ja kasvatustegevuse jätkamise, katkestamise või õpilaste koju saatmise vajaduse.
5.2.4.7 Korraldab dokumentide ja andmekandjate kaitse.
5.2.4.8 Korraldab teabevahetust.
5.3 Teavitamine
5.3.1 Teabevahetust korraldab direktor või tema asendaja.
5.3.2 Oluline on, et initsiatiiv juhtunust teavitamisel oleks kooli poolel. See aitab ära hoida nii koolis kui ümbruskonnas kuulujuttude levikut, ohjata juhtunu käsitlemist meedia poolt, mis sageli osutub kannatanuid, kaasõpilasi, nende peresid ja kooli personali emotsionaalselt häirivaks või traumeerivaks ning võimaldab taastada kooli normaalse funktsioneerimise võimalikult
5.3.3 Kõik kooli töötajad on kohustatud hädaolukorrast viivitamatult direktorile teatama.
5.3.4 Eriolukordades võib kooli töötaja pöörduda esmalt otse politsei, päästeteenistuse poole või muu hädaolukorda koordineeriva ametkonna poole.
5.3.5 Hädaolukorrast sõltuvalt otsustab direktor infokanali valiku, mille kaudu edastatakse teadaolev informatsioon kokkulepitud
5.3.6 Meediapäringutele vastab ainult kooli direktor, kes annab politsei või ministeeriumiga kooskõlastatud
5.3.7 Koolitöötajate, õpilaste, vanemate ning vajaduse korral teiste isikute teavitamise otsustab direktor ning vanemaid teavitavad rühmajuhatajad.
5.3.8 Hädaolukorras kasutatakse teabevahetuseks kõiki kooli kasutuses olevaid teavitamise kanaleid. Koolis kasutatakse teavituseks e-posti, telefonikõne, SMS, koolikella, kooliraadiot ja sisetelevisiooni, kooli kodulehte ja facebooki.
5.3.9 Info jagamine ja saamine toimub vastavalt olukorrale 24/7.
6. Toimekindluse tagamine
6.1 Abinõud toimekindluse suurendamiseks:
6.1.1 Kooli hooned on varustatud esmaste tulekustutusvahenditega.
6.1.2 Direktori käskkirjaga määratakse esmaabiandjad, kes on läbinud vastava koolituse, kes vajadusel annavad esmaabi.
6.1.3 Esmaabivahendid asuvad vastava märgistusega tähistaud kohtades ja kooliõe kabinetis.
6.1.4 Hoonete korrustele on määratud kooli töötaja, kelle ülesandeks on evakueerumise korral õpilasi ja teisi hoones viibivaid isikuid juhendada.
6.1.5 Kooli ruumidesse on paigaldatud evakuatsiooniteede skeemid. Kõik väljapääsud on varustatud vastavate märgistega. Evakuatsiooniplaanid, ruumide võtmed paiknevad kooli administraatori juures.
6.1.6 Haldusosakonnal on loodud esmaste isikukaitsevahendite (maskid, kindad) ja desinfitseerimisvahendite varu.
7. Objektikaitse
7.1 Objektikaitse tagamiseks on:
7.1.1 Kindlustatud turvalisus kooli ruumides, mis on olulised hädaolukorra esmatähtsate ülesannete täitmiseks. Öisel ajal ja nädalavahetustel on hooned elektroonilises valves.
7.1.2 Tagatud on kooli taristu ja vara säilimine. Hoonete sees avalikes ruumides ning hoonete perimeetritel kasutatakse salvestavaid videovalveseadmeid.
7.1.3 Hoonetesse on paigaldatud automaatse tulekahjusignalisatsiooni süsteem, tuletõkkeuksed, evakuatsiooniplaanid, tähistatud evakuatsiooniteed.
7.1.4 Direktori käskkirjaga on kinnitatud õppehoone ruumide tuleohutuse eest vastutavad isikud ja tuleohutuse korraldamise eest vastutavad töötajad.
7.1.5 Füüsilise rünnaku korral turvaekipaaži välja kutsumiseks olemas paanikanupp, milline asub administraatori juures.
7.1.6 Kooli külaliste vastuvõtt on reguleeritud sisekorraeeskirjaga.
8. Tegutsemise korraldus hädaolukorra käigus
8.1 Kooli kriisimeeskond tegutseb hädaolukorras vastavalt Vabariigi Valitsuse ja Tallinna Linnavalitsuse kriisikomisjonide ning ministeeriumi korraldusetele.
8.2 Kooli töötajad ja õppurid täidavad hädaolukorra lahendamisel kriisimeeskonna korraldusi.
8.3 Kooli juhtimis- ja töökorraldust hädaolukorra käigus (sh täismahus kaugtöö rakendamine) kohandatakse vastavalt vajadusele ja hädaolukorra spetsiifikale.
8.4 Informatsioon juhtimis- ja töökorralduse muutmise kohta edastaks töötajatele ja õppuritele punktis 5.3.8 sätestatud korras.
8.5 Sõltuvalt hädaolukorra spetsiifikast kehtestatakse vajadusel täiendavad ajutised reeglid, mis reguleerivad:
8.5.1 Kooli hoonetes töötamist ja viibimist;
8.5.2 Distantsõpet;
8.5.3 Puhkusekorraldust;
8.5.4 Vajadusel ruumide puhastamist ja isikukaitsevahendite kasutamist;
8.5.5 Vajadusel töötaja käitumist haigestumise korral;
8.5.6 Muid üldisi soovitusi.
8.6 Kui on vajadus kool ja tema varad täielikult evakueerida, toimuvad tegevused kooli pidaja kriisimeeskonna juhtimisel koostöös kooli kriisimeeskonnaga, kui hädaolukorra spetsiifikast tulenevalt ei ole kooli töö jätkumine võimalik (nt sõjaseisukord, loodusõnnetus jmt).
8.7 Plaanitakse hädaolukorra lahendamiseks vajalikud ressursid, sh finantsvahendid ja varud ning kaasatakse need.
LISA 1. Kooli kontaktid
- Asutus: Tallinna Teeninduskool
- Aadress: Majaka 2, Tallinn 11412
- Direktor: tel 605 3101
- Kantselei: tel 605 31102
- Administraator: tel 605 3104
- Kaasatavad spetsialistid: Päästeamet, tel 112
- Master-võtme asukoht: peasissepääsu administraator, juhtkonna liikmed
- Häiresignaal: ATS häirekella katkematu helin
- Turvaline kogunemiskoht: kooli B-korpuse parkla
Kontaktisikud
| amet | nimi | e-posti aadress | telefon |
| direktor | Meeli Kaldma | meeli.kaldma@teeninduskool.ee | 554 3566 |
| õppedirektor | Tiina Plukk | tiina.plukk@teeninduskool.ee | 509 7726 |
| haldusjuht | Oliver Liidemann | oliver.liidemann@teeninduskool.ee | 564 2699 |
| kantseleijuhataja | Elen Protten | elen.protten@teeninduskool.ee | 565 5998 |
| toitlustusjuht | Pille Pajula-Palmiste | pille.pajula-palmiste@teeninduskool.ee | 505 0470 |
| koolituskeskusejuht | Moonika Aedmaa | moonika.aedmaa@teeninduskool.ee | 5694 1100 |
| õppejuht | Anne Nuka | anne.nuka@teeninduskool.ee | |
| juhtivõpetaja | Anne Mäe | anne.mae@teeninduskool.ee | 5349 0063 |
| tugikeskuse juht | Õilme Siimer | oilme.siimer@teeninduskool.ee | 5627 1152 |
| medõde | vastavalt lepingule | viktoria.kukk@teeninduskool.ee | 605 3112 |
LISA 2. Käitumisjuhised kooli töötajatele võimaliku hädaolukorra puhul
1. Äkkrünnak
- võimalusel anna kohe häire, kas tulekahju häire kellaga või kooliraadio kaudu;
- helista 112;
- teavita kooli direktorit;
- järgi saadud korraldusi.
2. Varjumisstrateegia äkkrünnaku puhul
- jää rahulikuks ja teata õpilastele, et koolimajas on oht;
- kui on võimalik, lukusta ruumi uks;
- tõmba kardinad akende ette;
- anna korraldus õpilastele eemalduda uksest ja akendest, olla vaikselt, püsida madalal, varjuda koolipinkide ja toolide vahele;
- jää ootama politsei saabumist. NB! Ust tohib avada ainult siis, kui oled kindel, et avamist palub politsei või kooli juhtkond. Vajadusel identifitseeri politsei 112 vahendusel;
- NB! Kui rünnakuga kaasneb süütamine või plahvatus ja käivitub häire, pead otsustama, kas turvalisem on varjuda või
- Ära püüa ründajaga kontakteeruda, maailmapraktika kohaselt on sellised katsed lõppenud surmaga.
- Ära mine klassist välja esmaabi andma, see võib lõppeda sinu surmaga. Kui näed esmaabi vajadust, helista 112, kirjelda olukorda ja abivajaja täpset asukohta koolimajas.
- Ära luba õpilastel helistada, sest tekkiv võrgu ülekoormus takistab operatiivjõududel omavahel suhelda ning helin reedaks teie asukoha.
3. Käitumine varjumise ajal
- ole ise rahulik ja oma korraldustes kindel;
- võimalusel leia klassile mingi tegevus;
- fikseeri varjumise kellaaeg – oodates tundub aeg reaalsest pikem. Anna õpilastele teada, et varjumine võib kesta mitu tundi, see ei pruugi seotud olla rünnaku tagajärgede ulatusega, evakueerumisluba antakse alles siis, kui on kindel täielik turvalisus;
- anna õpilastele teada, et vanematega kontakteerub esimesel võimalusel kooli juhtkond, õpilased lülitavad telefonid välja, et vältida võrgu ülekoormust, sest muidu ei saa politsei ja päästjad omavahel sidet pidada;
- lülita oma telefon hääletule režiimile, võimalusel helista 112, anna teada oma asukohast ja varjujate olukorrast;
- kui sul on infot kurjategija liikumisest, edasta see 112;
- kui keegi klassis olijatest vajab arstiabi, helista 112, kirjelda olukorda ja abivajaja täpset asukohta koolimajas;
- NB! Juhul, kui klassi ust ei ole võimalik lukustada, tuleb evakueeruda, äärmiselt ohtlik on jääda ruumi, mida ei ole võimalik sulgeda.
4. Häire õues toimuva tunni ajal
- jää rahulikuks ja teata lastele, et koolimajas on oht;
- liikuge võimalikult varjatud teed pidi koos õpilastega koolimajast eemale;
- varjuge sobivaimasse kohta, kuhu saate minna turvaliselt, võimalusel kokkulepitud kogunemiskohta;
- jälgi, et kõik õpilased on koos sinuga;
- esimesel võimalusel anna teada numbril 112:
- millise rühmaga oled koos;
- mitu õpilast on sinuga koos;
- kas keegi, kes oleks pidanud olema tunnis, on puudu;
- sinu ja õpilaste asukoht; hoia õpilased enda juures, ära lase kellelgi lahkuda;
- jääge ootama politsei korraldusi.
5. Rünnaku ähvardus
Telefoni teel edastatud ähvardus
- jää rahulikuks;
- hoia kõneleja liinil nii kaua kui võimalik;
- samaaegselt püüa teavitada politseid numbril 112 (palu lähedal olijate abi);
- püüa teada saada, pane kirja:
- millal rünnak toimub (kuupäev/kellaaeg)
- kus rünnak toimub
- kuidas võib rünnak toimuda
- mis eesmärgil
- kas ründaja on juba sündmuskohal
- kes on helistaja;
- pane tähele kõneleja hääletooni, väljendeid, taustahelisid jm;
- pärast kõne lõppu teavita 112 ja kooli direktorit. Kui oled kindel, et tegemist on alusetu ähvarduse või naljaga, teavita kooli direktorit;
- esimesel võimalusel täida ähvarduse dokumenteerimiseks ankeet (vt lisa 2).
NB! Kui ähvardaja kavatseb rünnata kohe, anna viivitamatult häire ja teavita kohe 112.
Kirja teel edastatud ähvardus
- teavita 112;
- säilita kiri kiletaskus ja anna see uurimiseks üle politseile/salvesta kiri;
- teavita kooli direktorit.
Internetikeskkonnas tehtud ähvardus
- salvesta ähvardus või vestlus;
- märgi juurde portaal, kus ähvardus edastati;
- fikseeri ähvarduse edastamise kellaaeg;
- teavita koheselt 112 ja edasta salvestatud materjal;
- teavita kooli direktorit;
- ära sulge portaali ilma ähvarduse ekraanitõmmist salvestamata.
6. Tulekahju
- säilita rahu;
- anna õpilastele korraldus evakueeruda, korda peamised juhised:
- rahulikult
- asjad jäävad klassi
- liigutakse sobivaimat teed pidi kokku lepitud kogunemiskohta
- kui valjuhääldist antakse teistsugused korraldused, lähtutakse neist
- ülemistelt korrustelt tulijatel on trepil eesõigus;
- sulge aknad ja uksed, kuid ära lukusta;
- kui koridoris on suitsu, kontrolli enne õpilaste evakueerimist, kas evakuatsioonitee on väljumiseks ohutu.
Kogunemiskohas
- kontrolli õpilaste kohalolekut;
- edasta info õpilaste loendajale, kui palju õpilasi oli tunnis, kui palju puudus, kui palju jõudis kogunemiskohta;
- kogunemiskohta tuleb jääda seniks, kuni päästemeeskonna juht või kooli direktor annab järgmised korraldused.
Suitsuse koridori läbimine evakueerudes
- võimalusel tee eelnevalt kindlaks, milline evakuatsiooniteekond on väljumiseks kõige ohutum;
- kui pead läbima suitsuse koridori, hoidke madalale, kus õhk on puhtam;
- katke suu ja nina võimalusel niiske riidega;
- liikudes toetage käega vastu seina, et säilitada õige suund;
- klass peab püsima koos;
- majast välja jõudes minge kokkulepitud kogunemiskohta ja edasta info õpilaste loendajale.
7. Plahvatusoht, pommikahtlase eseme leid
- Ära puuduta ega liiguta kahtlast
- Ära kasuta mobiiltelefoni ega raadiojaama vähemalt 50 m raadiuses kahtlasest esemest.
Evakueerudes pommikahtlase eseme leiu korral
- võimalusel ava aknad, plahvatuse korral on kahjustused siis väiksemad.
- vaata ruum kiiresti üle, kas näed midagi kahtlast (ese, mida selles ruumis pole varem olnud vm).
- kui leiad kahtlase eseme, lahku ruumist ja teavita leiust Päästeametit, helistades telefonile 112 ja teavita paralleelselt kooli direktorit;
- võtke kaasa isiklikud asjad, sest ruumi vabastamine kottidest lihtsustab ruumi edasist kontrolli;
- kogunemiskohta jõudes kontrolli õpilaste kohalolekut ja edasta õpilaste loendajale info, kui palju oli õpilasi tunnis, kui palju puudus, kui palju jõudis kogunemiskohta.
- Kui sul on kahtlus, et keegi plaanib ükskõik mil moel rünnakut, kuid kahtled ähvarduse tõepärasuses või info piisavuses, räägi sellegipoolest kahtlustest kooli direktorile.
8. Pommiähvardus
Telefoni teel edastatud pommiähvardus
- säilita rahu;
- võimalusel teavita paralleelselt 112 (nt kata toru käega kinni ja helista 112, anna lähedal olijale käega märku, et vajad abi, kirjuta sedelile märksõnad, et lähedal olev kolleeg mõistaks olukorda ja teavitaks 112);
- numbrinäiduga telefoni puhul fikseeri number;
- hoia kõneleja liinil nii kaua kui võimalik, kuula teda katkestamata;
- kirjuta üles kõik, mida kõneleja räägib:
- kus lõhkeseadeldis asub
- milline välja näeb
- kuidas ja kes käivitab seadeldise
- millal plahvatab (kellaaeg)
- millal ja kes selle pani
- mis on pommipaneku eesmärk
- kas ähvardaja nõuab midagi
- kes on helistaja;
- pane tähele kõneleja hääletooni, väljendeid, taustahelisid jm;
- teavita kooli direktorit;
- esimesel võimalusel dokumenteeri ähvardus.
Suusõnal edastatud pommiähvardus
- teavita 112;
- võimalusel pea ähvardajat kinni politsei saabumiseni või võta tema kontaktandmed;
- teavita kooli direktorit.
Kirja teel edastatud pommiähvardus
- teavita 112;
- säilita kiri kiletaskus ja anna see uurimiseks üle politseile;
- teavita kooli direktorit.
9. Füüsiline vägivald
Vägivaldne käitumine õpilaste vahel
- anna käsklus koheselt lõpetada, valju ja selge häälega sekku toimuvasse;
- hüüa kaklejaid nimepidi, püüdes pöörata nende tähelepanu endale;
- kui tunned hästi õpilasi ja nende iseloomu – võid ise sekkuda füüsiliselt kaklejate vahele astudes;
- vajadusel kutsuda politsei ja/või kiirabi, anda esmaabi;
- hoia kaklejad piisavalt pikka aega teineteisest eemal ja jälgi, et nad lõplikult rahuneksid;
- informeeri rühmajuhendajat, kirjuta olukorra kirjeldus direktorile toimunu kohta.
10. Õpilane on alkoholijoobes või meelemürkide mõju all
- Joobekahtluse korral jälgida õpilast ja ka kaasõpilaste reaktsioone;
- kahtluse korral õpetaja kutsub abi (saata suvaline õpilane kutsuma kohale rühmajuhendajat
- /juhtkonna esindajat);
- teavitatakse kooli arsti;
- saabunud kooli juhtkonnaliige/ rühmajuhendaja toimetab õpilase klassiruumist välja kooli medõde ootama või arsti kabinetti;
- vajadusel kutsutakse kiirabi või politsei.
11. Õpilase kadumine
Ennetustöö
- enne ekskursiooni räägib õpetaja lastele, mida teha, et õpilane ei kaoks ekskursioonil ära ja mida teha siis, kui õpilane kaob ekskursioonil ära;
- ekskursioonile minnes tuleb esitada vastav taotlus kooli direktorile;
- lastevanemate kontaktandmed peavad olema kiiresti kättesaadavad;
- õpilaste eelnev instrueerimine enne kooli territooriumilt lahkumist;
- kaasa töökorras mobiiltelefon. Õpetaja rõhutab, et kadumise korral peaks õpilane helistama õpetajale (õpetaja annab enda telefoni numbri). Kui levi ei ole, siis õpilane jääb pidama sellel ajahetkel olevasse kohta/paika teades, et teda tullakse otsima läbikäidud teed mööda. Õpetaja ei tohi kadunud last otsima minnes jätta teisi lapsi üksi.
Õppekäik
Ekskursioonil olles jagab õpetaja lapsed rühmadesse ja veendub, et igas rühmas on vähemalt ühel liikmel olemas töökorras telefon, millesse on sisestatud õpetaja number. Ka õpetajal endal on olemas grupiliikme telefoni number. Kui õpilane on mingil põhjusel kadunud või eksinud saavad õpetaja ja õpilane omavahel telefoneerida. Juhul, kui õpilasel ei ole võimalik mingil põhjusel õpetajaga ühendust saada võõras linnas ekskursioonil, siis pöördub õpetaja abi saamiseks politseisse.
12. Lapserööv
Kui lapsevanem pöördub kooli kahtlusega, et tema last võidakse röövida:
- kuula, näita üles arusaamist ja mõistmist. Kui tegemist on peresisese teemaga, palu lapsevanemal ühendust võtta kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajaga. Kui tegemist on perevälise ähvardusega, palu lapsevanemal kindlasti ühendust võtta politseiga. Ära võta endale probleemilahendaja rolli!
Lapseröövi ähvardus
Kui ähvarduse või info ähvarduse kohta saab õpetaja
- teavita juhtunust kooli direktorit või tema asendajat;
- direktor või tema asendaja võtab ühendust politseiga ning teavitab:
- kuidas laekus ähvardus
- ähvarduse sisu
- kes ähvardas;
- direktor või tema asendaja võtab ühendust lapsevanemaga, kelle juures laps ametlikult elab. Kui ähvarduse saab lapsevanem ja teavitab sellest õpetajat:
- soovita lapsevanemal teavitada politseid;
- teavita juhtunust kooli direktorit;
- direktor või tema asendaja võtab ühendust politseiga, sest koolipäeva jooksul vastutab õpilase turvalisuse eest kool;
- kool järgib politseilt saadud juhiseid.
Lapserööv koolis
- võta viivitamatult ühendust politseiga, kuna lapse elu ja tervis võivad olla ohus;
- teavita juhtunust kooli juhtkonda;
- volitatud isik kriisimeeskonnast võtab ühendust lapsevanemaga, kelle juures laps ametlikult elab ja täpsustab olukorra;
- anna õpilastele võimalus väiksemates gruppides rääkida oma mõtetest ja tunnetest, mida sündmused on äratanud. Vajadusel kaasa koolipsühholoog või kriisiabi osutav psühholoog.
13. Surmajuhtum
Õpilase surmajuhtum väljaspool kooli
- kontrolli informatsiooni, rühmajuhendaja edastab info kooli juhtkonnale;
- rühmajuhendaja suhtleb perekonnaga;
- leinasümboolika kasutamine fuajees;
- psühholoogilise abi võimaldamine;
- õpilase isiklike asjade ja koolitööde toimetamine vanemateni (rühmajuhendaja);
- klassi osalemine matustel vanemate nõusolekul;
- vanemate nõusolekul suhtlemine meediaga (otsustab direktor).
Õpilase surmajuhtum koolis
- teavita häirekeskust telefonil 112;
- püüa hinnata olukorda rahulikult ja mitte sattuda paanikasse;
- edasta info kooli direktorile/rühmajuhendajale;
- juhul, kui kuuled vastavat infot, kontrolli informatsiooni;
- õpilastega suhtlemine ja õnnetuspaiga eraldamine (kõik kohal olevad täiskasvanud);
- juhtkond suhtleb perekonnaga;
- direktor kutsub kokku õpetajaskonna ja teavitab neid;
- kohese psühholoogilise abi võimaldamine;
- leinasümboolika kasutamine fuajees;
- õpilase isiklike asjade ja koolitööde toimetamine vanemateni (rühmajuhendaja);
- klassi osalemine matustel vanemate nõusolekul;
- vanemate nõusolekul suhtlemine meediaga (otsustab direktor);
- pärast juhtunut kriisiabi õpilastele;
- toimunu analüüs kriisimeeskonnas.
14. Suhtlemine meediaga
- Meediapäringutele vastab ainult politsei kõneisik või kooli direktor, kes annab politseiga kooskõlastatud
- Kui sinu poole pöördub ajakirjanik:
- ütle oma nimi ja amet;
- kinnita, et antud olukorras vastab ajakirjanike küsimustele ainult politsei kõneisik või koolidirektor.
- Kõigil täiskasvanutel on kohustus kaitsta õpilasi meedia ning uudishimuliku üldsuse
- Ilma vanemate nõusolekuta ei või õpilased meediale anda ühtki
- Räägi õpilastele, kuidas ajakirjanikke viisakalt, kuid kindlalt kooli direktori poole
Juhised õpetajale
- Ära jäta lapsi üksi. Hoolitse selle eest, et sinu äraolekul oleks klassi juures keegi koolipersonalist või vajadusel mõned eakaaslased kannatanud lapsele.
- Anna õige ülevaade juhtunust ja räägi vaid teadaolevaid fakte. Püüa jääda oma väljendustes rahulikuks ning kirjeldada juhtumit selgelt ja lihtsalt. Kui sul on mingitel põhjustel raske üksi rääkida, kutsu endale appi kolleeg või keegi kriisimeeskonnast.
- Aita õpilastel rahuneda ja taastada enesekontroll.
- Väldi lubadusi. Ära luba, et kõik saab varsti korda, kuid hoia üleval lootust, et lõpuks kriis siiski ületatakse.
- Julgusta õpilasi juhtunust rääkima. Sageli tahetakse kriisiolukorrast korduvalt rääkida ja küsida samu küsimusi, sest toimunut on raske omaks võtta. Julgusta lapsi rääkima nii juhtunuga seotud faktidest kui ka oma tunnetest. Leppige vajadusel kokku ajad, millal te koolipäeva jooksul juhtunust räägite.
- Säilita klassis tavapärased reeglid. Toeta õpilaste igasugust tegevuslikku aktiivsust. See süvendab kokkukuuluvus- ja turvatunnet ning aitab taastada kontrolli tunnete üle.
- Muuda ajutiselt õppekava. Peale traumaatilisi sündmusi on õpilastel raskusi keskendumise ja mäluga ning õpivõime alaneb. Kontrolltööd tuleks mõned päevad edasi lükata. Ka kodutöid võiks mõneks ajaks vähendada.
- Ole tähelepanelik riskiõpilaste suhtes. Kõrgenenud riskiga õpilasteks võivad olla kannatanu õed/vennad, lähedased sõbrad, tugevaid emotsionaalseid reaktsioone ilmutanud lapsed, sündmuse pealtnägijad, ja need, kel on peres probleeme või on kaotanud pereliikme, depressiooniilmingute või suitsiidikalduvustega õpilased. Nad vajavad kohest individuaalset psühholoogilist esmaabi.
- Aita taastada enesekontrolli. Tugevad tunded on kriisiolukorras loomulikud. Ole valmis nii mõnegi õpilase viha- ja agressiivsuspuhanguks. Kriitika asemel aita neil maha rahuneda ja oma käitumise üle kontroll saavutada.
- Ole aktiivne ja otsustav. See aitab kaasa õpilaste turvatunde ja tasakaalu taastamisele.
- Selgita õpilastele suhtlust ajakirjanikega. Ajakirjanike küsimustele ei või ilma vanemate loata vastata.
- Hoia kontakti teiste õpetajate, kooli personali ja lastevanematega.
- Tähtis on teada, kuidas õpilased kriisiolukorras hakkama saavad mitte ainult koolis, vaid ka kodus ja väljaspool. Nii mõnigi õpilane võib vajada spetsialisti abi. Vanemadki vajavad juhtnööre.
- Ole osavõtlik ja asjalik. Mida enam täiskasvanud annavad eeskuju, kuidas olla asjatundlik, probleeme lahendav ning samas kaastundlik ja hooliv, seda enam on ka lapsed võimelised käituma adekvaatselt.
- Ole teadlik oma reaktsioonidest. Loomulik on avaldada lastele oma tundeid ja mõtteid juhtunu suhtes. See julgustab paljusid ennast avama. Kui isiklike tunnetega on siiski raske hakkama saada, räägi kolleegidega, jaga oma tundeid ja mõtteid, vajadusel otsi abi spetsialistidelt.
