Õppekorralduseeskiri

Kinnitatud kooli nõukogus 25.08.2021
Terviktekst pdfina

Sisukord

1 Õppekorralduseeskirja reguleerimisala
2 Õppekorralduseeskirjas kasutatavad mõisted
3 Õppekorralduse alused
4 Tunniplaan
5 Õppetund ja vahetund
6 Õpitulemuste hindamine
7 Õppetöös osalemine
8 Õpilaspilet
9 Praktika
10 Uute õppijate vastuvõtu tingimused. Ennistamine kooli õppijate nimekirja
11 Õppevõlgnevused. Õpilaste üleviimine järgmisele kursusele
12 Õpilaste tunnustamine ja mõjutusmeetmed
13 Eksamid ja kooli lõpetamine
14 Akadeemiline puhkus
15 Kooli vahetamine, varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (VÕTA)
16 Õpetaja staatus, tema õigused ja kohustused
17 Õpilase koolist väljaarvamine
18 Tugiteenused ja tugimeetmed ning nende rakendamise põhimõtted
19 Õppija staatus, õigused ja kohustused
20 Õppekorraldusega seonduvate otsuste vaidlustamise kord
21 Õppekorralduseeskirja rakendamine
Lisa 1. Vastuvõtu kord
Lisa 2. VÕTA kord
Lisa 3. Praktilise töö korralduse alused
Lisa 4. Praktikakorralduse alused
Lisa 5. Toetuste määramine ja maksmine
Lisa 6. Õppetoetuste fondide jagamise kord
Lisa 7. Eritoetuse fondi jagamise kord
Lisa 8. Täiendusõpe

1 Õppekorralduseeskirja reguleerimisala

1.1. Õppekorralduseeskiri on Tallinna Teeninduskooli (edaspidi kool) tasemeõppe õppetegevust ja õppetegevusealaseid suhteid reguleeriv dokument.

1.2. Õppekorralduseeskirja rakendamiseks vajalikud korrad ja juhendid esitatakse õppekorralduseeskirja lisadena või eraldi dokumentidena.

1.3. Kooli õppekorraldus vastab Vabariigi Valitsuse 26.08.2013 määruse nr 130 kehtestatud kutseharidusstandardile ning dokumendid on koostatud ja täidetud vastavalt haridus- ja teadusministri 28.08.2013 a määrusele nr 23. Täiendusõppe korraldamise tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega 18.09.2013 määrus nr 33 „Kutseõppeasutuses täiendusõppe korraldamise tingimused ja kord”.

1.4. Õppekorralduseeskiri on avalikustatud kooli kodulehel, selle sisu tutvustab rühmajuhendaja õpilastele uue õppeaasta alguses või pärast muudatus(t)e kehtima hakkamist ühe nädala jooksul.

2 Õppekorralduseeskirjas kasutatavad mõisted

Akadeemiline kalender on õppetöö kavandamise alus, milles määratakse õppeaasta 10-nädalased õppeperioodid, nende ajaline jaotus, koolivaheajad ning muud asjakohased sündmused. Akadeemiline kalender ja selle muudatused kinnitatakse kooli direktori käskkirjaga.

Digiõpe – digivahendite abil tõhustatud õppimise viis mistahes õppevormis (nt kaugõppes, lähiõppes, põimõppes).

Eesti kutsehariduse arvestuspunkt (EKAP) on õppemahu arvestusühik, mis näitab õppekavas kirjeldatud õpiväljundite saavutamiseks kuluvat hinnangulist õpilase töö mahtu. Üks arvestuspunkt vastab 26 tunnile õpilase tööle teadmiste ja oskuste omandamisel.

E-õppe-/-digiõppe keskkond – digitaalne töövahend, milles terviklikult rakendatakse digiõpet õppetöös. Tallinna Teeninduskoolis rakendatakse töövahendina Moodle`t ja Teamsi.

Hindamiskriteerium kirjeldab hindamismeetodiga tõendatavate teadmiste ja oskuste oodatavat taset ning ulatust. Hindamiskriteerium sõnastatakse õpiväljundite alusel.

Hindamismeetod on teadmiste ja oskuste omandatuse tõendamise viis (kirjalik või suuline eksam, essee, aruanne, esitlus, rühmatöö, probleemilahendusmeetod, juhtumianalüüs, praktiline töö vms).

Individuaalne valikaine – valikmoodulite raames kooli poolt pakutav moodul, mille õpilane saab ise valida.

Individuaalne õppegraafik sätestab õpilase õppes osalemise ajakava ja viisid. Õpilasel, kes tervislikel, perekondlikel vm mõjuvatel põhjustel ei saa õppes osaleda tunniplaaniga ettenähtud korras ja aegadel või tuleb üle teisest koolist, on õigus taotleda individuaalse õppegraafiku rakendamist.

Individuaalne õppekava on erivajadusega õpilasele koostatud kooli õppekavast lähtuv individuaalne õppekava, kus on arvestatud õpilase erinevaid vajadusi, sh õpilase erilist andekust või võimekust antud eriala omandamisel ja rehabilitatsiooniplaanis esitatud soovitusi.

Iseseisev töö on õpingud, mille käigus õpilane täidab iseseisvalt kindla eesmärgiga õppe- ja tööülesandeid, mis on õpetaja poolt tagasisidestatud. Iseseisev töö moodustab statsionaarses õppevormis vähemalt 15% ja mittestatsionaarses õppevormis üle 50% õpingute kogumahust.

Kaugõpe/distantsõpe – õppevorm, kus õppijad ja õpetajad on füüsiliselt üksteisest eraldatud.
Kontaktõpe – samas füüsilises või virtuaalses õppekeskkonnas toimuv õppetöö, milles osalevad korraga (st samal ajal) nii õppija kui ka õpetaja (nt loeng, seminar, juhendamine, konsultatsioon jne).

Koolipere moodustavad kooli direktor, õppekasvatusala töötajad, õpetajad ja kooli teised töötajad ning õpilased. Õppekasvatusala töötajad on direktor, õppedirektor, juhtivõpetajad, õppejuht, tugispetsialistid.

Kursusesüsteem on õppesüsteem, kus õpilane läbib õppeained õppekavast tulenevas järjekorras nii, et tema üleviimine järgmisele kursusele eeldab eelmise õppeaasta õpiväljundite saavutamist, sh arvestuste ja eksamite positiivset sooritamist.

Kutseala on samalaadset kompetentsust eeldav tegevusvaldkond.

Kutsetase on kutsealal vajalike teadmiste, oskuste, iseseisvuse ja vastutuse ulatus. Igal kutsealal on kehtestatud madalaim (esmane) kutsetase. Kvalifikatsiooniraamistik, mis liigitab kutse- ja haridustasemed omandatud teadmistele, oskustele ning iseseisvusele ja vastutusele seatud kriteeriumide alusel, jaguneb kaheksaks tasemeks (1. tase – madalaim, 8. tase – kõrgeim).

Kutseõpe on õppimis-, õpetamis- ja korraldustegevuste kogum, mille eesmärk on kutsehariduse omandamise võimaldamine. Kutseõppes toimub õpe kutseharidusstandardi ja riikliku õppekava alusel koostatud kooli õppekava järgi.

Kutseõppe liik on kutseõppe õppekavade rühmitamise kategooria, milles lähtutakse kutseseaduses kehtestatud kvalifikatsiooniraamistiku tasemetest ning arvestatakse õpiväljundeid ja õppima asumise nõudeid.

Kvalifikatsioon – hindamise ametliku tulemusena tunnustatud kompetentsus, millega kaasneb iseseisvus ja vastutus.

Moodul on õppekava terviklik sisuühik, milles kirjeldatakse kompetentsusnõuetega vastavuses olevad õpiväljundid.

Moodulite rakenduskava on õppekava rakendamise ja õppekasvatustöö läbiviimise alusdokument, mis koostatakse igale kooli õppekavale ning hõlmab kõik õppekava moodulid.

Nominaalne õppeaeg on õppekava täitmiseks ettenähtud arvestuslik aeg.

Osakutse on osa kutsest, mis omab iseseisvat väljundit tööturul ja mis on määratud asjakohases kutsestandardis.

Paindõpe (ka hajaõpe) on kontaktõppe vorm, kus õppijad on samaaegselt osaliselt füüsilises ja osaliselt virtuaalses ruumis.

Pesaõpe on metoodika, mille puhul õppijad liiguvad ringi erinevate „õpipesade“ vahel, kus erinevad õpetajad nende õppimist juhendavad. Pesaõppesse võib olla kaasatud mitu erinevat õpperühma ja õpetajat.

Praktika on õpingud töökeskkonnas juhendaja juhendamisel.

Praktiline töö on õpitud teadmiste ja oskuste rakendamine õppekeskkonnas, mis toimub kontaktõppena praktikumi, harjutustunni, laboratoorse töö või muus kooli määratud vormis.

Põimõpe on õppevorm, kus osa õppest toimub lähi- ja osa kaugõppena.

Tasemeõpe – kutseõpe, mille käigus omandatakse kindlale kvalifikatsioonitasemele vastav kvalifikatsioon, mis võimaldab juurdepääsu järgmise kvalifikatsioonitaseme õppele.

Teema – mooduli terviklik sisuühik, mis on määratletud rakenduskavas.

Tunnijaotuskava sätestab kontaktõppe ja praktilise töö ning praktika toimumise ajad üheks õppeaastaks õppeperioodide lõikes.

Täiendusõpe – kutseõpe, mille käigus omandatakse üksikkompetentse.

Varasema õpi- ja töökogemuse arvestamine (VÕTA) on protsess, mille kaudu saab tunnustada oma varasemaid õpi- ja töökogemusi. Tunnustamine võib toimuda nii kooli juures õppekava täitmisel kui ka kutse omistamise kaudu. VÕTA eesmärgiks on muuta nähtavaks ja väärtustada kõik inimese teadmised ja oskused, olenemata sellest, kus need on omandatud.

Õpilaskoht on ajalise ja finantsilise planeerimise ühik, mis jaguneb koolitustellimuse alusel riigieelarvelisteks ja väljaspool koolitustellimust loodud õpilaskohtadeks. Riigieelarveväline koht on õpilaskoht, mille õppeteenustasu kuulub hüvitamisele füüsilise või juriidilise isiku poolt õppeteenuslepingu alusel.

Õpingud – õpilase tegevus õppe- ja töökeskkonnas õppekavaga määratud eesmärkide ja õpiväljundite saavutamiseks ning need toimuvad kontaktõppe, praktika ja iseseisva tööna.

Õpipesa on avatud ruumi põhimõtteid järgiv kontaktõppe vorm, mida kasutatakse pesaõppe rakendamisel.

Õpiväljundid on õppimise tulemusena omandatud teadmised, oskused ja hoiakud või nende kogumid (pädevused), mille olemasolu või saavutatust on võimalik tõendada. Õpiväljundid on kirjeldatud õppekava ja mooduli läbimiseks vajaliku miinimumi tasemel (lävendi tase). Õpiväljundite saavutatuse üle otsustatakse hindamise abil.

Õppeinfosüsteem Tahvel (edaspidi ÕIS) on Tallinna Teeninduskooli ametlik infovahetuskeskkond, milles muuhulgas toimub õpilaste kutseõppe tasemeõppesse vastuvõtu ja õppekasvatust puudutavate andmete kogumine, töötlemine ning säilitamine. Kooliperel on võimalus ÕISist leida vajalikku informatsiooni õppekavade, õpitulemuste vms kohta.

Õppekavaga määratakse kindlaks kutse-, eri- ja ametialase ning võtmepädevuste õppe eesmärgid ja ülesanded, saavutatavad õpiväljundid ning seosed Eesti kvalifikatsiooni-raamistikuga, õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded, õppekava moodulid ning nende maht koos õpiväljundite ja hindamiskriteeriumitega, moodulite valiku võimalused ja tingimused ning spetsialiseerumisvõimalused. Kutsestandardite alusel määratakse õppekavades kindlaks õppe käigus omandatavad kutsed ja osakutsed.

Õppekavarühm on kutseõppe korraldamisel kasutatav õppekavade liigitamise kategooria, mis on kirjeldatud kutseharidusstandardis.

Õppeperiood on õppeaasta osa ehk kümnenädalane periood, mis on määratud akadeemilises kalendris. Periood jaguneb kolmeks kolmenädalaseks alamperioodiks ja hindamisnädalaks.

Õppetöögraafik on õppeaasta ajaline õppetöö jaotus õpperühmade kaupa, milles määratakse õpperühma praktika, õppenädalad, eksamite periood(id) ning koolivaheajad. Järgmise õppeaasta õppetöögraafik koostatakse ÕISis hiljemalt jooksva õppeaasta 1. märtsiks, vajadusel korrigeeritakse vahetult enne õppeaasta algust.

Õppevõlgnevus on moodulis, teemas, õpiväljundis järelevastamisele kuuluv negatiivne tulemus või tegemata töö (kontrolltöö, arvestus, praktika vms).

3 Õppekorralduse alused

3.1. Õppe läbiviimise aluseks on kooli õppekavad. Kutsekeskhariduse õppekava koostatakse kutseharidusstandardi ja vastava riikliku õppekava alusel. Jätkuõppe õppekava ja esmaõppe õppekava, millel puudub riiklik õppekava, koostatakse asjaomase kutsestandardi alusel. Kui kutsestandard puudub, taotleb kool õppekavale heakskiidu sotsiaalpartneritelt. Õppekava on alusdokument, mis määrab eriala õppetöö üldmahu Eesti kutsehariduse arvestuspunktides (EKAP/26 tundi õpilase tööd teadmiste ja oskuste omandamisel).

3.2. Koolis toimub õpe statsionaarse või mittestatsionaarse õppe vormis.

3.3. Statsionaarne õpe jaguneb koolipõhiseks ja töökohapõhiseks õppevormiks. Koolipõhise õppevormi puhul on praktika osakaal kuni pool õppekava mahust. Töökohapõhise õppevormi puhul on praktika osakaal vähemalt kaks kolmandikku õppekava mahust, selle korraldus toimub vastavalt haridus- ja teadusministri määrusele „Töökohapõhise õppe rakendamise kord“ (20.12.2013 nr 39).

3.4. Õppeaasta algab reeglina 1. septembril ja lõpeb järgmise aasta 31. augustil. Koolil on õigus korraldada õpperühma töö alustamist ka muul ajal. Õpilase jaoks on õppeaastas vähemalt 40 nädalat õppetööd ja vähemalt kaheksa nädalat vaheaega.

3.5. Õppetöö toimub kursusesüsteemis, kus õpilase üleviimine järgmisele kursusele eeldab eelmise kursuse teemade/õpiväljundite/moodulite omandamist.

3.6. Kontakttundide ja iseseisva töö vahekord on fikseeritud ÕISis mooduli rakenduskavas. Kontakttundidena arvestatakse õpetaja juhendamisel toimuvaid õpinguid nii füüsilises kui ka virtuaalses keskkonnas, nii koolis kui distantsõppes toimuvaid tunde. Õpingud töökeskkonnas juhendaja juhendamisel toimuvad praktikana.

3.7. Valikmooduleid valitakse õpperühma põhiselt õppekavas esitatud valikmoodulite seast või kooli teistest õppekavadest või teiste õppeasutuste õppekavadest, esitades eelneva õppeaasta maikuus kirjaliku avalduse oma rühma juhendajale ja valdkonna juhtivõpetajale. Põhikoolijärgsetel III kursustel tuleb valida individuaalne valikaine. Mujal läbitud valikõpingud arvestamine toimub vastavalt VÕTA korrale.

3.8. Õppetöö toimub koolipõhises vormis 5 päeval nädalas, töökohapõhises vormis ja mittestatsionaarses õppes vastavalt graafikule.

3.9. Õppetöö toimub kas eesti või vene õppekeelega gruppides, kutsekeskhariduse tasemel vene õppekeelega gruppides on eestikeelse õppe osakaal määratletud haridus- ja teadusministri käskkirjaga nr 537 (9.12.2013)

3.10. Mooduli rakenduskavade uuendamine toimub õppeaasta lõpul järgmiseks õppeaastaks. Uuendamisel arvestatakse õppijate/tööandjate/pedagoogide tagasisidet ning mooduli hindamisel ja kutseeksamil saavutatud tulemusi. Rakenduskava muutmise eest vastutab antud mooduli eest vastutav õpetaja ja juhtivõpetaja. Muudatused kinnitatakse direktori käskkirjaga.

3.11. Õpetaja kannab ÕISi:

  • kõik kontaktõppe (sh e-õpe) ja iseseisva töö tundide sisu vastavalt rakenduskavale ja tunniplaanile õppetöö toimumise päeval;
  • õpilaste puudumised ja hilinemised iga tunni algul;
  • kujundavad ja kokkuvõtvad (teemade) hinded 2 tööpäeva jooksul pärast tunni toimumist;
  • kontrolltööde toimumise ajad;
  • kodutööd;
  • praktika ülesanded ja hinded.

3.12. Õpetaja lisab õppematerjalid ja ülesanded E-õppe keskkonda hiljemalt õppetunni toimumise päevale eelneval õhtul.

3.13. Töökohapõhises õppes töökohal toimuva õppe ülesanded, kirjeldused ja tähtajad paneb õpetaja ÕISi ja/või Moodle keskkonda õpilaste ja ettevõttepoolse juhendaja vaatesse enne teema/õpiväljundi algust. Kui kontakttunnid puuduvad, siis lisatakse materjal ühe kuu jooksul pärast rühma õppetöö algust.

3.14. Erandjuhtudel pikendatakse õpilase õppeaega õpilase avalduse alusel direktori käskkirjaga. Õppeaega saab pikendada 1 kord. Kui õpilane ei ole kahe nädala jooksul pärast pikendusaja lõppemist täitnud õppekava, kustutatakse ta õpilaste nimekirjast. Arvestust pikendusajal olevate õpilaste kohta peab juhiabi.

4 Tunniplaan

4.1. Tunniplaani koostamise aluseks on rühmade tunnijaotusplaanid ja direktori käskkirjaga kinnitatud õppetöögraafik (praktikagraafik). Õppejuhil on õigus teha muudatusi vastavalt vajadusele.

4.2. Tunniplaan reguleerib õppetööd ühe nädala kaupa. Uus tunniplaan on kodulehel vähemalt 3 tööpäeva enne uue õppenädala algust.

4.3. Asendused tunniplaanis kooskõlastab õppejuht õpetajatega. Tunniplaani muutused ja asendused on kodulehel ja õppejuht saadab need asjaomase õpperühma ja õpetaja meilile.

4.4. Tunniplaani järgimine on kohustuslik kõikidele õpilastele (va individuaalse õppekava või õppegraafiku järgi õppivatele õpilastele) ja kooli personalile.

4.5. Tundide ajaline jaotus ja ruumikasutus päevas on reguleeritud tunniplaaniga.

5 Õppetund ja vahetund

5.1. Õppetunni arvestuslikuks kestuseks on 45 minutit. Tunnid toimuvad paaristundidena. Praktiliste tundide ja õpipesa (pesaõppe) korral ei pruugi vahetundide aeg kattuda tunniplaani vahetunni ajaga. Põhikooli baasil õppivatel I kursustel toimub vaheajata paaristund kokkuleppel õpilastega.

5.2. Õppetunni alustab ja lõpetab õpetaja.

5.3. Õpperuumidesse siseneb esimesena ja väljub viimasena õpetaja, kes kontrollib ruumi korrasolekut ja teeb märkused elektroonilisse tabelise, mis asub kooli kodulehel. Õpperuumis tundi andnud õpetaja vastutab arvuti, valgustuse ja data-projektori väljalülitamise, ruumi korrasoleku, akende ja uste sulgemise eest.

5.4. Õppetöö ajal valitseb majas töörahu. Õppetunni segamine või katkestamine on lubatud erandkorras.

5.5. Õppijal on õppetöö ajal keelatud kasutada elektroonikaseadmeid (telefon, kell jms), mis segavad tunni läbiviimist, väljaarvatud juhul kui mobiiltelefoni kasutatakse õppe otstarbel õpetaja juhendamisel.

5.6. Süstemaatiliselt õppetööd seganud õpilane eemaldatakse õppetunnist, juhtum fikseeritakse ÕISis. Õppetööst eemaldatud õpilane on kohustatud iseseisvalt omandama õppematerjali. Õpetaja kirjutab vastavasisulise märkuse ÕISi ja teavitab juhtunust rühmajuhendajat.

5.7. Õppetundi on võimalik läbi viia ka väljaspool õppeasutust. Kui õppekäik ei tingi tunniplaani muutust ja kestab vähem kui 4 tundi, siis õppekäigu korraldaja teavitab sellest õppejuhti vähemalt 2 tööpäeva enne õppekäiku. Kui õppekäik on väljaspool Tallinna, seotud ressursikasutusega ja/või kestab enam kui 4 tundi, siis teeb korraldaja vähemalt 5 päeva enne õppekäiku taotluse RTIPis ja selle kinnitab direktor käskkirjaga.

5.8. Õppetööks vajalike ruumide kasutamist koordineerib õppejuht. Õpetaja, kes soovib õpperuume vahetada õppetundide ajal, kooskõlastab muutuse õppejuhiga.

5.9. Vahetund on tunde ühendav õppepäeva osa, mis kestab minimaalselt 10 minutit.

5.10. Õpperuumides võib vahetunni ajal viibida ainult õpetaja loal.

5.11. Vahetunnis käitub õpilane nii, et ei sea ohtu end ega kaasõpilasi, õpilane ei lärma, ei jookse, ei istu põrandal ega treppidel.

5.12. Söömine toimub ainult selleks ettenähtud kohtades (õppe- või õpilasrestoran).

6 Õpitulemuste hindamine

6.1. Hindamine on õppeprotsessi osa, mille eesmärk on õpilase arengu toetamine asjakohase tagasiside abil ning usaldusväärse teabe andmine õpilase omandatud kompetentside taseme vastavuse kohta õppekavas kirjeldatud õpiväljunditele.

6.2. Õpitulemuste hindamise aluseks on haridus- ja teadusministri määrus 28.08.2013 nr 24.

6.3. Hindamisel eristatakse kahte peamist funktsiooni – kujundav ja kokkuvõttev hindamine. Õpilane kaasatakse hindamisse, et arendada tema oskust eesmärke seada ning oma õppimist ja käitumist eesmärkide alusel hinnata ning tõsta õpimotivatsiooni.

6.4. Kujundava hindamise käigus antakse õpilasele tagasisidet, mis toetab õpilase õpiväljundite saavutamist õppeprotsessi jooksul.

6.5. Kokkuvõtva hindamise abil antakse õpilasele ja teistele huvigruppidele infot õpiväljundite saavutatuse kohta. Moodulite kokkuvõtvad hinded kantakse lõputunnistuse hinnetelehele.

6.6. Kokkuvõttev hindamine on mitteeristav või eristav.

6.6.1 Mitteeristav hindamine on kokkuvõtva hindamise viis, mille puhul õpiväljundite saavutatuse taset ei ole eristatud. Mitteeristava hindamise puhul määratakse lävend, millele vastamise või mille ületamise korral väljendatakse piisavat tulemust sõnaga „arvestatud“ ning millest madalamal tasemel ehk ebapiisavat tulemust väljendatakse sõnaga „mittearvestatud“.

6.6.2 Eristav hindamine on kokkuvõtva hindamise viis, mille puhul õpiväljundite saavutatuse tase määratakse numbrilise hindena. Eristava hindamise puhul on piisavaks tulemuseks õpiväljundite saavutamine lävendi tasemele vastaval või seda ületaval tasemel ja seda väljendatakse hinnetega „3”, „4” või „5” ning ebapiisavaks tulemuseks õpiväljundite saavutamine lävendi tasemest madalamal tasemel ja seda väljendatakse hindega „2”.

6.6.3 Numbrilise hindega väljendatakse õpiväljundite saavutatuse taset järgmiselt:
hinne “5” – „väga hea” – õpilane on saavutanud õpiväljundid lävendit ületaval tasemel, mida iseloomustab väljundite iseseisev, eesmärgipärane ja loov kasutamine;
hinne “4” – ”hea” – õpilane on saavutanud õpiväljundid lävendit ületaval tasemel, mida iseloomustab väljundite eesmärgipärane kasutamine;
hinne “3” – „rahuldav” – õpilane on saavutanud kõik õpiväljundid lävendi tasemel;
hinne “2” – „puudulik” – õpilane ei ole saavutanud kõiki õpiväljundeid lävendi tasemel.

6.7. Kokkuvõtval (teema) hindamisel arvestab õpetaja õpilase hindeid, sh iseseisvate ja praktiliste tööde hindeid. Hindamismeetodid (test, kontrolltöö, hindeline arvestus, eksam, oskuste demonstratsioon, õpimapp, projekt, esitlus, simulatsioon, praktiline töö, essee, rühmatöö, diskussioon, aruanne jt).

6.8. Kui õpetajal ei ole võimalik hinnata õppija õpiväljundite saavutatust (õpilane pole esitanud hindamiseks ettenähtud töid), siis hindab õpetaja tema teema/mooduli mitterahuldavalt sooritatuks.

6.9. Õpiväljundite ja moodulite hindamiskriteeriumid on sõnastatud mooduli rakenduskavades. Õpetaja tutvustab neid esimeses tunnis õppijatele. Õpilasel on õigus saada õpetajalt teavet oma hinnete kohta.

6.10. Vastavalt õppekavale toimub mooduli hindamine tervikuna ja kompleksselt. Kõik moodulid hinnatakse vastavalt mooduli rakenduskavale. Mooduli hindamist korraldab ja koordineerib mooduli juht. Õppejuht määrab tunniplaanis aja ja koha, millal toimub mooduli ülesande kaitsmine/ lahendamine (vähemalt 2 nädalat enne hindamist). Moodulihindamise protokolli (sh muutmise) vormistab 2 tööpäeva jooksul pärast mooduli viimase teema lõppemist või moodulhindamist mooduli juht, kelle määrab ÕISis valdkonna juhtivõpetaja.

6.11. Mooduliülesande lahendamisele pääsevad õpilased, kelle teemade/õpiväljundite kokkuvõtvad hinded (test, kontrolltöö vm) on eelnevalt positiivselt hinnatud.

6.12. Kooli lõpetamiseks peavad kõik moodulid ning praktika olema hinnatud positiivselt.

6.13. Praktika hindamine toimub koostöös ettevõttepoolse juhendajaga. Praktikahinde sisestab koolipoolne praktikajuhendaja ÕISi pärast vajalike dokumentide esitamist ja praktikaaruande kaitsmist.

6.14. Õpilane saab mitterahuldavat hinnet parandada või tegemata jäänud tööd järele vastata kokkuleppel õpetajaga. Positiivset sooritust (hinnet „5“, „4“, „3“ ) järele ei vastata.

6.14.1. kui õpilane on parandanud mitterahuldava kujundava hinde või teemahinde, siis märgitakse positiivne hinne esialgse hinde järele;

6.14.2. kui õpilane on parandanud moodulihinde, siis asendatakse mooduli protokollis esialgne mitterahuldav tulemus positiivse hindega. Mooduli hinne on negatiivne, kuni mõni selle mooduli teemadest on hinnatud negatiivse hindega.

6.15. Esitust hinnatakse „mitterahuldavaga“, kui õpilane on hindamisel:

6.15.1 kasutanud materjale, mida õpetaja ei ole selgesõnaliselt lubanud kasutada;

6.15.2 lubamatult vahetanud teadmisi (nt etteütlemine, mahakirjutamine jms);

6.15.3 osalenud teise õpilase eest;

6.15.4 esitanud viitamata kellegi teise töö või selle osi oma nime all.

6.16. Järelevastamisega saadud positiivne hinne on lõplik arvestatav hinne.

7 Õppetöös osalemine

7.1. Õppija on kohustatud osalema õppetöös vastavalt õppetöögraafikule ja tunniplaanile või individuaalses õppekavas või õppegraafikus ettenähtud vormis.

7.2. Kui õppija on puudunud enam kui 50% teema õppetundidest, siis on õpetajal õigus õpilase lõpptulemuse hindamiseks nõuda õpilaselt teemat kokkuvõtva töö sooritamist.

7.3. Õppetööst puudumise ja hilinemise kohta teeb õpetaja vastava märke iga õppetunni kohta ÕISi iga tunni alguses. Arvestust õppetööst puudumise osas peavad õpperühma osas rühmajuhendaja ja teema osas õpetaja. VÕTAga hinnatud teemades või moodulites õpilast puudujaks ei märgita alates arvestamist kinnitava käskkirja väljaandmisest.

7.4. Õpilane on kohustatud teatama rühma- või praktikajuhendajale puudumise põhjuse esimesel puudumise päeval ja esitama kirjalikku taasesitamist võimaldava teatise puudumise põhjendatuks lugemiseks hiljemalt 2 päeva jooksul pärast õppetööle naasmist. Õpilane esitab puudumise tõendi Tahvli kaudu või paberkandjal, alaealisel lapsevanem. Rühmajuhendaja märgib puudumise põhjused päevikusse nädala jooksul alates puudumise algusest. Kui õpilane ei teata esimesel päeval puudumise põhjust, siis arvestab rühmajuhendaja puudumise põhjendamatuks.

7.5. Õpilase vabastamist õppetööst võib taotleda ka ettevõtte või organisatsiooni ametlik kirjaga (õppe)direktorile (sport, huvitegevus, erakorraline praktika vms), mis esitatakse vähemalt 1 nädal enne puudumist. Avalduse kooskõlastab rühmajuhendaja.

7.6. Kooliüritustega seotud puudumistest informeerib sündmuste korraldaja (õpetaja või muu kooli töötaja) õpetajaid meili teel.

7.7. Puudumiste märgistus: V vabandus, P põhjuseta

7.8. Kui puudumine on planeeritud, siis esitab õpilane kirjaliku avalduse rühmajuhendajale vähemalt 1 nädal varem. Alaealise õpilase puhul esitab avalduse lapsevanem/hooldaja.

7.9. Õpilane on kohustatud õppetööle naastes likvideerima puudumisest tingitud õppevõlgnevused ning sõlmima õpetajatega kokkulepped vajalike tööde sooritamiseks.

7.10. Õpilase põhjuseta puudumise korral praktilistest tundidest informeerib õpetaja ladu ning tagastab ülejäänud tooraine lattu. Kui õpilane tuleb tundi järele vastama, siis varustab õpilane end ise ja omal kulul tunniks vajaliku toorainega.

8 Õpilaspilet

8.1. Õpilaspilet on kutseõppe tasemeõppes õppiva õpilase õppimist tõendav fotoga dokument, mis antakse välja direktori käskkirja alusel pärast õpilase kandmist kooli õpilaste nimekirja. Õpilaspilet võib olla isikut tõendavaks dokumendiks isikut tõendavate dokumentide seaduse §4 kehtestatud tingimustel.

8.2. Koolis on kasutusel elektrooniline õpilaspilet. Õpilaspileti annab välja kooli kantselei. Õpilaspilet antakse õpilasele tasuta. Õpilaspileti taotlemiseks täidab õpilane taotlusvormi, mille ta saab rühmajuhendaja või administraatori käest. Õpilaspiletil kasutatav dokumendi foto on allalaetav DigiDoc keskkonnast ja lisatakse sisseastumisavalduse koostamisel infosüsteemi SAIS.

8.3. Õpilasel või tema seaduslikul esindajal on õigus esitada koolile põhjendatud ja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotlus uue õpilaspileti saamiseks, kui:

8.3.1. õpilaspilet on rikutud, hävinud, kadunud või varastatud;

8.3.2. õpilase nimi või isikukood on muutunud.

8.4. Koolil on õigus punktis 8.3.1 ja 8.3.2 toodud juhtudel nõuda õpilaselt või tema seaduslikult esindajalt õpilaspileti korduva väljaandmisega seotud otseste kulude hüvitamist vastavalt MTÜ Eesti Üliõpilaskondade Liiduga sõlmitud lepingu lisale, mis sätestab kaartide hinnakirja.

8.5. Kehtiva kaardi kaotamisel või kasutuskõlbmatuks muutumisel tuleb võimalikult kiiresti teavitada kooli juhiabi ning kaart deaktiveeritakse. Kuni asenduskaardi saabumiseni saavad põhikoolijärgsete rühmade õpilased kooli toitlustuskohtades toidu eest tasuda pabertalongiga, mille väljastab juhiabi. Asenduskaardi tellimust kool tühistada ei saa. Seega esialgse kaardi ülesleidmise korral kaarti ei aktiveerita ja kaart tuleb tagastada kooli juhiabile.

8.6. Õpilaspiletite pikendamise kohta tuleb info jooksvalt umbes kuu aega ette, enne kaardi kehtivuse lõppemist.

8.7. Õpilane või tema seaduslik esindaja on kohustatud õpilaspileti koolile tagastama kooli kantseleisse pärast õpilase väljaarvamist, nii kooli lõpetamisel kui õpingute katkestamisel

9 Praktika

9.1. Praktika korraldust reguleerib käesoleva korra lisa 4.

9.2. Praktikandid täidavad kõigepealt kohad kooli õppeköökides ja -laborites. Kooliväliste praktikakohtadena on eelistatud ettevõtted, kes on koolile esitanud enesehindamise vormi (vt käesoleva eeskirja lisa 4 p 4.3) ja kelle esindajad on läbinud praktikajuhendajate koolituse.

9.3. Lõpukursuse praktika toimub võimalusel tulevases töökohas või õpilase poolt valitud praktikakohas, tingimusel, et praktikakohas on võimalik täita praktikale seatud eesmärke.

9.4. Praktikalepingud ja päevikud vormistatakse ÕISis. Õpilased suunatakse praktikale praktika lepinguga, mille allkirjastavad koolipoolne praktikajuhendaja, ettevõttepoolne esindaja ja õpilane. Praktikale lubatakse õpilased, kellel praktikaperioodi alguseks pole õppevõlgnevusi.

9.5. Kooli õppeköökide ja õppespaa kooli ja õpilase vaheline leping sõlmitakse ühes eksemplaris.

9.6. Praktikal olles juhinduvad õpilased praktikakoha sisekorraeeskirjadest ja töökaitsealastest õigusaktidest.

9.7. Õpilased on kohustatud praktikal ja praktilistes tundides kandma eririietust ja jalanõusid, omama kokkulepitud töövahendeid ning täitma hügieeni- ja tööohutusnõudeid.

9.8. Praktika sooritamine on kohustuslik. Praktika loetakse sooritatuks, kui praktikaaruanne on kaitstud. Sooritamata praktika on õppevõlgnevus.

9.9. Praktika kestvus on 40 astronoomilist tundi nädalas, 8 tundi päevas seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Praktika maht sätestatakse konkreetses õppekavas. Praktikaalase dokumentatsiooni täitmine ja avalik kaitsmine kuulub praktikaaja sisse.

9.10. Kui õppija on praktikalt puudunud tervislikel põhjustel, mida kinnitab meditsiiniasutuse tõend, ja praktika eesmärgid on saavutatud, siis koolipoolsel praktikajuhendajal on õigus lugeda praktika sooritatuks ka juhul, kui praktika mahust on vähemalt 75% sooritatud.

10 Uute õppijate vastuvõtu tingimused. Ennistamine kooli õppijate nimekirja

10.1. Uute õpilaste vastuvõtu tingimused on esitatud käesoleva eeskirja lisas 1.

10.2. Õppeaasta kestel on võimalik õppijaid vastu võtta ainult vabade kohtade olemasolul samadel alustel, mis on sätestatud õpilaste vastuvõtu korras.

10.3. Õppekohtade arvestust peab ja vabanenud õppekohtadest annab teada kooli juhiabi.

10.4. Õppetöö katkestanud õpilaste vastuvõtt kooli (ennistamine) toimub vabade õpilaskohtade olemasolul. Ennistamine toimub erandkorras direktori käskkirjaga. Ennistamist on õigus taotleda juhul, kui eriala õppekava pole muutunud. Kooli ennistamist saab taotleda 1 kord. Ennistatu arvatakse selle kursuse õppijate nimekirja, kus tal ei ole õppevõlgnevusi. Õppija ennistatakse kooli alates uuest õppeaastast.

10.5. Kursuse kordamine on võimalik ainult erandjuhul, kooskõlastatult tugispetsialistide ja rühmajuhendaja arvamusega. Kursuse kordamine vormistatakse direktori käskkirjaga.

10.6. Erialavahetus võib toimuda erandjuhul õppeaasta algul esimese kuu jooksul, juhtivõpetaja, rühmajuhendaja ja tugispetsialisti nõusolekul.

11 Õppevõlgnevused. Õpilaste üleviimine järgmisele kursusele

11.1. Õppevõlgnevuseks loetakse teema ja mooduli järelevastamisele kuuluvat negatiivset tulemust (hinne „2“ või MA).

11.2. Õpiraskuste ilmnemisel informeerib õpetaja õppija rühmajuhendajat ja tugispetsialiste, et rakendada sobivad meetmed õppekava täitmiseks. Arvestust õppevõlgnevuste likvideerimise kohta peab oma rühma osas rühmajuhendaja, oma teema osas õpetaja.

11.3. Rühmajuhendaja ja tugispetsialistid selgitavad vestluses õpilasega välja õppevõlgnevuste põhjused ja võimalused nende likvideerimiseks. Juhul kui rakendatud meetmed ei toimi, korraldatakse ümarlaud, kus osalevad rühmajuhendaja ja/või aineõpetaja, õpilane (alaealise puhul võimalusel ka lapsevanem või hooldaja). Ettepaneku ümarlauaks teeb õpetaja, rühmajuhendaja või tugispetsialist. Reeglina on ümarlaua kokkukutsumiseks õpilasel enam kui 3 õppevõlgnevust ja/või üle 15% põhjuseta puudumise õppeperioodis ja või muud olulised õppekorralduseeskirja rikkumised. Ümarlaua kuupäev ja tegevused kajastuvad ÕISis.

11.4. Õpilasel on kohustus õppeperioodi võlgnevused likvideerida järgmise 4 nädala jooksul alates perioodi lõpukuupäevast.

11.5. Õppevõlgnevuse järelevastamise ja konsultatsioonidele registreerumine toimub keskkonnas Moodle. Õpetaja paneb järgmise nädala konsultatsiooni aja Moodle`sse eelneva nädala neljapäeval. Õpilane on kohustatud järelevastamisele ja konsultatsioonile registreeruma, hiljemalt konsultatsioonile eelneva kuupäeva kl 14ks. Konsultatsioonist loobumisest teatama hiljemalt 1 tund enne konsultatsiooni. Õpetaja peab arvestust järelevastamisele / konsultatsioonidele registreerimise ja osalemise kohta.

11.6. Õpilase järgmisele kursusele üleviimine toimub vastavalt õppekava läbimisele. Kõik õpilased, kellel pole õppevõlgnevusi, viiakse augustikuus üle järgmisele kursusele. Õpilased, kellel on õppeaasta lõpuks 1−3 õppevõlgnevust, viiakse järgmisele kursusele üle katseajaga (kohustusega likvideerida õppevõlgnevused 4 nädala jooksul alates uue õppeaasta I perioodi algusest).

12 Õpilaste tunnustamine ja mõjutusmeetmed

12.1. Õpilasi tunnustatakse heade saavutuste eest õppetöös, praktilises ja huvitegevuses, muudes koolielu valdkondades ning kooli esindamisel. Tunnustamise viisid:

12.1.1. kiitmine, tänamine;

12.1.2. kiituse avaldamine direktori käskkirjaga;

12.1.3. direktori vastuvõtule kutsumine;

12.1.4. mälestusese;

12.1.5. kiitus kooli lõpetamisel kutsekeskhariduse õppekaval on võimalik õpilasel:

  • kelle keskmine kaalutud hinne on 4,6 või kõrgem ja
  • kelle eriala lõpueksami hindamisel on kasutatud eristavat hindamist ja eriala lõpueksam on sooritatud hindele „5” või kes on sooritanud kutseeksami.
    Kaalutud keskmine hinne arvutatakse järgmiselt:
  • mooduli lõpphindele annab kaalu mooduli maht kutsehariduse arvestuspunktides suhtena õppekava kogumahtu;
  • õpilasel on eristava hindamisega hinnatud vähemalt 50% üldõpingute moodulite mahust;
  • õpilasel on eristava hindamisega hinnatud vähemalt 50% põhiõpingute ja valikõpingute moodulite mahust;
  • arvesse lähevad kõik moodulid ja nende lõpphinded on kas „väga hea” („5”) või „hea” („4”).Märge “KIITUSEGA” on lõputunnistusel.

12.1.6. kooli kiituskiri kooli lõpetamisel kutseõppe õppekaval on võimalik õpilasel:

  • kelle keskmine kaalutud hinne on 4,6 või kõrgem; mitteeristava hindamise puhul juhul, kui õpilasel on silmapaistvad õppetulemused ja
  • kelle eriala lõpueksami hindamisel on kasutatud eristavat hindamist ja eriala lõpueksam on sooritatud hindele„5” või kes on sooritanud kutseeksami.
    Kutseõppe õppekava lõpetajale antakse kooli kiituskiri rühmajuhendaja esildise alusel.

12.1.7. tänukiri kooli lõpetamisel – silmapaistvad tulemused kooli esindamisel vabariiklikul või rahvusvahelisel tasandil rühmajuhendaja esildise alusel;

12.1.8. teenete plaat kooli lõpetamisel – eriala või valdkonna parim lõpetaja juhtivõpetaja esildise alusel;

12.1.9. rinnanõel kooli lõpetamisel – kokaeriala parim lõpetaja;

12.2. Võimalusel tunnustatakse erialavõistlustel auhinnalisi kohti saavutanud õpilasi materiaalselt:

12.2.1. rahvusvaheline erialavõistlus väljaspool Eestit – kõigi kooli esindavate õpilaste sõidu- ja ööbimiskulud maksab kool, üldjuhul rahalisi preemiaid ei ole;

12.2.2. Vabariiklik (koolidevaheline) erialane kutsevõistlus, näit Noor Meister, Kokakunst Kuressaares, Noor Kokk, Aasta pagar, Aasta kondiiter, Aasta kelner vm:

I KOHT  II KOHT  III KOHT  Eripreemia
Individuaalne 120 € või meeskonna kõik liikmed 60 € Individuaalne 90€ või meeskonna kõik liikmed 45 € Individuaalne 45€ või meeskonna kõik liikmed 20 € 20 €

12.2.3. koolisisene erialavõistlus – auhinnad kooli või sponsorite poolt;

12.2.4. muud võistlused, sündmused, kus õpilased on esindanud kooli ja saavutanud silmapaistvaid tulemusi – tunnustus vastavalt kooli võimalustele.
12.2.5. Õpilasi premeeritakse kooli omavahendite arvelt.

12.3. Õpilasele rakendatakse mõjutusmeetmeid, kui ta ei täida seadusandluses, käesolevas korras või kooli sisekorras esitatud kohutusi. Kool kasutab järgmisi mõjutusviise: suuline märkus, kirjalik märkus ÕISis, noomitus, õppetoetuse maksmise peatamine. Kui mõjutusmeetmed ei ole soovitud tulemusi andnud, siis arvatakse õpilane kooli õppijate nimekirjast välja.

12.4. Direktori käskkirjaga avaldatakse rühmajuhendaja esildise alusel noomitus, kui õppija:

12.4.1. õpitulemustes on hindamisnädala lõpul 3 või enam õppevõlgnevust;

12.4.2. on põhjuseta puudunud 15% perioodi õppekoormusest, sh praktika;

12.4.3. on ebaväärikalt käitunud;

12.4.4. on õppetöö ajal ja kooli territooriumil tarvitanud alkoholi, tubakaaineid, e-sigaretti, narkootilisi ja muid mõnuaineid;

12.4.5. on rikkunud või omastanud kooli, töötajate või kaasõpilaste vara;

12.4.6. on kahjustanud kooli või praktikabaasi mainet;

12.4.7. on esitanud teadlikult enesekohaseid valeandmeid;

12.4.8. on koolipere suhtes kasutanud vaimset või füüsilist vägivalda või ähvardanud sellega.

12.5. Kui õppijal on hindamisnädala lõpuks õppevõlgnevus või ta on sooritanud punktides 12.4.2-12.4.8 teo, siis esitab rühmajuhendaja direktori nimele esildise õppetoetuse maksmise peatamiseks. Direktori käskkirja alusel vormistab õppetoetuste komisjoni sekretär õppetoetuse maksmise lõpetamise käesolevaks väljamakseperioodiks.

12.5.1 Punktide 12.4.1 ja 12.4.2 on aluseks õppeperiood – rühmajuhendaja teeb esildise õppeperioodi viimasel päeval, kui õppija on puudunud 15% või enam õppetundidest (sh praktika) või tal on hindamisnädala lõpuks õppevõlgnevusi. Esildis kajastab andmed (puudumiste protsent ja/või) õppevõlgade arv ja võlgnevuse tekkimise aeg/periood.

12.5.3 Punktide 12.4.3-12.4.9 osas teeb rühmajuhendaja esildise kohe pärast olulise rikkumise ilmnemist. Esildisele lisab rühmajuhendaja õpilase seletuskirja.

12.6. Kui õpilasel on mõjuvad põhjused (pikaajaline puudumine tervislikel põhjustel, välispraktika, ületulek teisest koolist, õppekava vahetus, hariduslik erivajadus) otsustatakse mõjutusmeetmete rakendamine juhtumipõhiselt.

12.7. Põhikoolijärgsete esimeste kursuste õpilasi ei arvata kooli algatusel õppevõlgnevuste tõttu kooli nimekirjast välja esimesel poolaastal (I ja II õppeperioodil).

13 Eksamid ja kooli lõpetamine

13.1. Üldhariduslike õppeainete riigieksamite sooritamine on õpilasele vabatahtlik. Eesti keelest erineva õppekeelega õppegruppides kutsekeskharidust omandavad lõpetajad sooritavad kooli lõpetamiseks eesti keelest erineva õppekeelega õpilastele läbiviidava eesti keele riigieksami vastavalt Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel kehtestatud põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korraldamise ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimustele ja korrale.

13.2. Õpingud lõppevad kutseeksami või erialase lõpueksamiga. Kutsevaliku õppekava loetakse lõpetatuks pärast õppekavas kirjeldatud õpiväljundite saavutamist. Kutseeksami korraldust reguleerib Kutseseadus. Õpiväljundite saavutatust hinnatakse kutseeksamiga, mida võib sooritada ka osade kaupa. Kui kutsel või erialal ei ole kutseeksami sooritamine võimalik, lõpetatakse õpingud erialase lõpueksamiga. Haridusliku erivajadusega õpilase puhul hinnatakse õpiväljundite saavutatust erialase lõpueksamiga, mille võib asendada kutseeksamiga. Lõputunnistusele kantakse õppeaja jooksul läbitud moodulid, nende maht, hinded, eksamid, lõputöö teema ja hinne.

13.3. Kutseeksamile lubamiseks registreerib juhtivõpetaja kutsetaotleja kutseregistri infosüsteemis. Tähtajad tulenevad kutseandja määratlusest. Kutseeksami II etapile lubatakse õpilased, kellel registrisse kandmise ajaks pole õppevõlgnevusi, st I etapp on hinnatud positiivselt.

13.4. Kui kutseeksami sooritamine ebaõnnestub, siis on õpilasel õigus sooritada õpingute lõpetamiseks erialane lõpueksam. Erialane lõpueksam (kutseeksami ebaõnnestumisel) loetakse sooritatuks, kui õpiväljundid on saavutatud. Eksamigraafiku koostab õppejuht koostöös juhtivõpetajatega. Eksamite toimumise ajad kinnitab direktor oma käskkirjaga õppeperioodide kaupa õppejuhi esildise alusel, eksamigraafik on kättesaadav kooli kodulehel vähemalt 1 kuu enne eksami toimumist. Kui eksamiks ei ole õppekavas õppemahtu ette nähtud, siis planeerib õpetaja rakenduskavas eksami sooritamiseks aja õpilase kontakttundide sees.

13.5. Kui kutseeksamit pole võimalik sooritada, siis valdkonna juhtivõpetaja määrab õpetaja, kes valmistab ette eriala lõpueksami hindamisjuhendi ja materjalid ning esitab need ühes eksemplaris juhtivõpetajale hiljemalt kaks nädalat enne eksami toimumist.

13.6. Eriala lõpueksamit hindab üldjuhul 3-liikmeline komisjon, kes on kinnitatud direktori käskkirjaga.

13.7. Eksamikomisjoni esimees vastutab eksamiruumide korrasoleku eest enne ning pärast eksamit (vajalik arv pinke, toole, kell jt vahendid, mis pärast eksamit tuleb tagasi viia oma kohale). Õppejuht kooskõlastab vajaduse haldusjuhiga hiljemalt nädal enne eksami toimumist.

13.8. Õpetaja kannab eriala lõpueksami tulemused e-päevikusse (kui lõpueksam on õppekava osa) ja eksamiprotokolli (komisjoniliikmete allkirjadega). Suulise eksami tulemused on teada hiljemalt järgmise tööpäeva lõpuks, kirjaliku eksami tulemused on fikseeritud ÕISis 3 päeva jooksul. Eksamiprotokolli edastab eksamikomisjoni esimees õppejuhile paberkandjal või elektrooniliselt allkirjastatuna 3 päeva jooksul alates eksami toimumisest.

13.9. Kui eksamile lubatud õpilane ei ilmu eksamipäeval eksamile ega ole esitanud kirjalikult puudumise mõjuvat põhjust, võrdsustatakse see soorituskord mitterahuldava hindega, mis fikseeritakse eksamiprotokollis lahtris „mitteilmunud“.

13.10. Kui komisjon tuvastab kõrvalise abi kasutamise või mahakirjutamise (eri eksaminandide töödes süstemaatiliselt esinevad ühesugused vead või parandused, identselt sõnastatud pikemad vabavormilised vastused, vastuse loogikaga mittehaakuvad ühesugused õiged või valed lisandused, loomevargus vms) eksamitöös, teeb ta hindamiskomisjoni esimehele ettepaneku hinnata eksamitöö mitterahuldava hindega.

13.11. Õpilane, kes saab eksamil mitterahuldava hinde, võib sooritada korduseksami komisjoni poolt määratud ajal. Positiivse tulemusega eksamit uuesti ei sooritata.

13.12. Kui õpilane ei soorita komisjoni ees kaks korda korduseksamit, võetakse tema suhtes individuaalne seisukoht ajutise komisjoni poolt, mille koosseisu kuuluvad õppedirektor, eriala juhtivõpetaja, vastava aine õpetaja ja rühmajuhendaja.

13.13. Kui õpilane ei täitnud õppekava täies mahus, väljastatakse talle tema soovil tõend koolis õppimise kohta. Tõendile märgitakse läbitud moodulite mahud ja hinded.

13.14. Eksamineeritava õigused:

13.14.1. Kasutada õpetajate poolt lubatud abimaterjale.

13.14.2. Esitada eksami tulemusega mittenõustumisel kirjalik avaldus koos põhjendustega eksamikomisjoni esimehele ühe tööpäeva jooksul pärast eksami tulemuste väljakuulutamist. Eksamikomisjoni esimees lahendab küsimuse nädala jooksul pärast avalduse registreerimist.

13.14.3. Tutvuda oma kirjaliku eksamitööga ühe tööpäeva jooksul alates eksamitulemuste väljakuulutamisest.

14 Akadeemiline puhkus

14.1. Akadeemiline puhkus on õpilase vabastamine õppekohustustest kindlaksmääratud ajaks.

14.2. Akadeemilist puhkust võivad õpilased saada tingimusel, et neil ei ole võlgnevusi raamatukogus, õpilaskodus või muid võlgnevusi.

14.3. Akadeemilise puhkuse määrab direktor õpilase avalduse põhjal, millel on rühmajuhendaja nõusolek ja alla 18aastase õppija puhul vanema või hooldaja kirjalik nõusolek.

14.4. Akadeemilist puhkust saada on õigus:

  • täisealisel taotlejal, kes õpib õppekaval mahuga vähemalt 60 EKAPit, muul põhjusel – kuni 1 aasta;
  • tervislikel põhjustel kuni kaks aastat, arsti või meditsiiniasutuse tõendi alusel;
  • aja- või asendusteenistuse täitmiseks kuni üks aasta, Eesti Kaitsejõudude kutse alusel;
  • lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, lapse sünnitunnistuse alusel.

14.5. Akadeemilisel puhkusel olijad kuuluvad kooli õpilaste hulka. Akadeemilise puhkuse ajal on õpilasel lubatud osaleda õppetöös, sooritada töid ja eksameid.

14.6. Akadeemilise puhkuse ajal ei viida õpilasi üle järgmisele kursusele. Akadeemilisele puhkusele siirdunud õpilase õpingute lõpukuupäev lükkub edasi puhkusel oldud aja võrra.

14.7. Akadeemilise puhkuse ajal ei maksta õppetoetust.

14.8. Akadeemilise puhkuse katkestamiseks või pikendamiseks kirjutab õpilane avalduse direktori nimele.

14.9. Kui õpilane ei ole kahe nädala jooksul pärast akadeemilise puhkuse lõppemist ilmunud õppetööle, kustutatakse ta kooli õpilaste nimekirjast.

14.10. Arvestust akadeemilisel puhkusel olevate õpilaste kohta peab juhiabi.

15 Kooli vahetamine, varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (VÕTA)

15.1. Kui õpilane soovib mõnest koolist üle tulla Tallinna Teeninduskooli, pöördub ta vastuvõtujuhi poole, kes selgitab, mis tingimustel on võimalik Tekos õpinguid jätkata.

15.2. Varasemaid Tallinna Teeninduskoolis ja mujal läbitud õpinguid ning töökogemust tunnustab kool individuaalse hindamise korras vastavalt käesoleva eeskirja lisale 2.

15.3. Kui kooli vahetuse puhul on Tallinna Teeninduskooli õppima asumise hetkeks üks või mitu moodulit lõppenud, siis koostab eriala juhtivõpetaja õpilasele individuaalse õppekava nende moodulite tarvis, mida ta eelmises koolis ei läbinud.

16 Õpetaja staatus, tema õigused ja kohustused

16.1. Pedagoogi ametialased kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks töölepingus ja ametijuhendis, õppekorralduseeskirjas, töökorralduse reeglites ning muudes õigusaktides.

17 Õpilase koolist väljaarvamine

17.1. Õpilase väljaarvamine on tema kustutamine kooli õpilaste nimekirjast, mis vormistatakse direktori käskkirjaga.

17.2. Nimekirjast kustutamise aluseks on õpilase avaldus või rühmajuhendaja esildis.

17.3. Õpilase väljaarvamine toimub kooli algatusel kui:

17.3.1. õpilane on täies mahus täitnud õppekava;

17.3.2. õpilane ei likvideerinud õppevõlgnevusi 4 nädala jooksul alates järgneva õppeperioodi alguskuupäevast;

17.3.3. õpilasel on IV õppeperioodi lõpul õppeaasta lõpul enam kui 3 õppevõlgnevust;

17.3.4. õpilane on põhjuseta puudunud õppeperioodi jooksul enam kui 50% õppetundidest

17.3.5. õpilane on hakkama saanud vääritu teoga;

17.3.6. õpilase väärkäitumise ja korrarikkumiste suhtes on rakendatud korduvalt mõjutusvahendeid, kuid tulemusteta;

17.3.7. õpilasel on õppeaja jooksul kogunenud 3 noomitust mistahes põhjusel (puudumised, võlgnevused, ebaõpilaslik käitumine);

17.3.8. kooli sisekorraeeskirja vastu eksimisel;

17.3.9. enesekohaste valeandmete teadliku esitamise korral.

17.4. Õpilase väljaarvamine toimub õpilase algatusel, kui õpilane lahkub omal soovil (tervislikul, perekondlikel põhjustel, siirdumine tööle või teise kooli, soovimatus õpinguid jätkata). Kuni 18aastase õppijate puhul on nõutav lapsevanema või hooldaja kirjalik kinnitus.

17.5. Muudel juhtudel:

17.5.1. pooltest sõltumatutel asjaoludel;

17.5.2. õpilase teovõimetuks tunnistamise korral;

17.5.3. õpilase surma korral.

17.6. Õpilane saab oma dokumendid kätte, kui tal ei ole võlgnevusi kooli raamatukogus, haldusoskonnas ega ühiselamus. Seda tõendab ringkäiguleht, mille on allkirjastanud üksuste töötajad.

18 Tugiteenused ja tugimeetmed ning nende rakendamise põhimõtted

Alus: HTM määrus nr 35 28.12.2018 Haridusliku erivajadusega õpilase kutseõppeasutuses õppimise tingimused ja kord.

18.1. Õppija, sh erivajadustega õppija toetamiseks osutab tugiteenuseid tugikeskus, koolis osutatakse järgmisi teenuseid: karjäärinõustamine, õpiabi, eri- ja sotsiaalpedagoogiline ja psühholoogiline teenus. Karjääriteenuse osutamisel tehakse koostööd Töötukassaga.

18.2. Tugispetsialistid moodustavad tugirühma, kes vastutab ametialase kompetentsi piires õpilaste erivajaduse tuvastamise, tugimeetmete määramise ning rakendamise jälgimise eest. Tugirühma ülesanded ja töökord sätestatakse direktori käskkirjaga.

18.3.Erivajaduse väljaselgitamise vajaduse ilmnemisel pöördub rühmajuhendaja/õpetaja tugikeskuse spetsialistide poole – koostöös leitakse võimalikud lahendused toetamaks õppetööd.

18.4. Erivajadustega õppija puhul, kes esitab koolile vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele koostatud isikliku rehabilitatsiooniplaani, arvestatakse õppetöö korraldamisel rehabilitatsiooniplaanis toodud soovitustega ja tehakse koostööd rehabilitatsiooniteenuste osutamisse kaasatud osapooltega, et luua tingimused õppija arengut toetavate rehabilitatsiooniteenuste saamiseks ja läbiviimiseks.

18.5. Erivajadustega õppijate praktikakorralduses arvestatakse kooli võimaluste ja õppijale vajalike eritingimustega.

18.6. Erivajadusega õppijate õpetamisel ja õppetöö korraldamisel kaasatakse vastavalt vajadusele ja võimalusele täiendavat personali (tugiisik, isiklik abistaja, viipekeeletõlk vm).

18.7. Vajaduse korral võimaldatakse kooli töötajatele, kelle tööülesannete hulka kuulub töö erivajadusega õppijatega, vastava täienduskoolituse läbimise.

18.8. Koolisisest õpetajate nõustamist viib läbi tugikeskus, et toetada õpetajaid erivajadusega õppijate õpetamisel.

18.9.Vähemalt üks kord õppeaasta jooksul viib rühmajuhendaja, kaasates vajadusel tugispetsialiste, erivajadusega õppijaga läbi arenguvestluse. Arenguvestluse eesmärk on õppija kaasamine oma õpingute kavandamisse, samuti õppija arengu toetamine vastavalt tema individuaalsetele vajadustele.

18.10. Põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava järgi õppinud õppijatest moodustatud õpperühma suurus on kuni 12 õpilast.

18.11. Esmast õpiabi õppeainetes osutatakse tundides diferentseeritud õpetamise kaudu, kasutades sobivaid metoodilisi võtteid, vajadusel rakendatakse erineva raskusastmega ülesandeid.

18.12. Erivajadusega õpilase toetamiseks rakendatakse koolis vajadusel järgmisi hariduslikke tugimeetmeid:

18.12.1 Individuaalse õppekava (IÕK) koostamine ja rakendamine.

18.12.2 Individuaalse karjääriplaani koostamine. Individuaalne karjääriplaan koostatakse vajadusel karjäärinõustaja juhendamisel (kaasatakse rühmajuhendaja, erialaõpetajad, tugispetsialistid, alaealise õppija korral lapsevanem ja õppija) kuni kolmeks õppeaastaks.

18.12.3 Õpe väikerühmas , mis võimaldab luua paremad õpitingimused.

18.12.4 Mõõdukas (1-3 lisatöötundi nädalas) või põhjalik (4 ja enam lisatöötundi nädalas) pedagoogiline sekkumine, mis hõlmab regulaarset ja püsivat lisaõpet õpilase toimetuleku toetamiseks ning sisaldab õppevara ja -metoodika kohandamist. Pedagoogiline sekkumine määratakse üldjuhul individuaalses õppekavas.

18.12.5. Täiendav eesti keele õpe õpilastele, kes pole suutelised õpet alustama eesti keeles.

Individuaalne õppekava

18.13. Kooli õppekava alusel võib kool koostada õppijale individuaalse õppekava (IÕK). IÕK koostatakse õppijale, kelle eriline andekus, õpiraskused, terviseseisund, puue, käitumis- ja emotsionaalsed raskused, pikemaajaline õppetööst eemalviibimine või õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õppe kestuses, õppekoormuses ja/või õppekeskkonnas. Individuaalne õppekava koostatakse lähtuvalt kooli õppekavast, mille õpiväljundid peavad kattuma kooli õppekavas kirjeldatuga. IÕK taotlemine võib toimuda õpilase, tema seadusliku esindaja või kooli algatusel. IÕK-d võib koostada ka õpilasele, kes ei ole EHIS-s märgitud erivajadusega õppijana.

18.14. Individuaalne õppekava koostatakse kuni üheks õppeaastaks ja selle kinnitab kooli direktor.

18.15. Individuaalse õppekavaga määratakse erisused õppekorralduses ja metoodikas.

18.16. IÕK koostamise ja rakendamise protsess:

18.16.1. Õpetaja, rühmajuhendaja, tugispetsialist määratleb vajaduse, kirjeldab probleemi ja selle ulatuse ning algatab IÕK arutelu;

18.16.2. IÕK algataja kutsub kokku töörühma, kuhu kuuluvad rühmajuhendaja, vastava teema/mooduli õpetaja(d), õpilasega seotud tugispetsialist. Õpilase kaasamiseks viiakse läbi vestlus. Alaealise õpilase puhul tuleb muudatused ja kohandused kooskõlastada lapsevanemaga.

18.16.3. IÕK koostamise protsessis lepitakse kokku töörühma juht, kes jälgib IÕK rakendamist ja tulemuslikkuse hindamist. Vastava teema/mooduli õpetaja(d) koostavad IÕK, vajadusel saavad õpetaja(d) abi tugispetsialistidelt.

18.16.4. IÕK sisaldab:

18.16.4.1. üldandmed õpilase kohta;

18.16.4.2. IÕK koostamise aluseks olev kooli õppekava või kutsestandard;

18.16.4.3. IÕK rakendamise aeg;

18.16.4.4. IÕK rakendamise põhjused;

18.16.4.5. moodulid, mille ulatuses IÕK rakendatakse;

18.16.4.6. muudatused ja kohandused, mida IÕK rakendamisel tehakse ja kavandatavate tugiteenuste ja -meetmete kirjeldused;

18.16.4.7. IÕK tulemuslikkuse hindamise kord;

18.16.4.8. IÕK koostamise ja täitmisega seotud isikud ja nende kohustused;

18.16.4.9. IÕK rakendamisega seotud dokumentide loetelu (õpilase avaldus, mooduli rakenduskavad, vestluse protokollid jms);

18.16.5. IÕK töörühma juht esitab dokumendid koos avaldusega direktorile kinnitamiseks;

18.16.6. õpilane vormistatakse individuaalõppele direktori käskkirjaga;

18.16.7. IÕK rakendamisel ilmnevate probleemide, uute vajaduste korral saab IÕKd muuta või katkestada. Muudatused kinnitatakse direktori käskkirjaga.

18.17. Individuaalne õppegraafik (IÕG) koostatakse õpilasele, kes tervislikel, perekondlikel vms mõjuvatel põhjustel ei saa õppes osaleda tunniplaaniga ettenähtud korras ja aegadel või tuleb üle teisest koolist.

18.18. Individuaalse õppegraafiku taotlemiseks esitab õpilane kooli direktori/tugikeskuse juhi nimele vastava avalduse, mis on kooskõlastatud valdkonna juhtivõpetajaga. Avalduses on selgitus IÕG koostamise põhjustest ja vajadusel lisatud arstitõend. Õppegraafik koostatakse vajadusel direktori poolt välja antud käskkirja alusel hiljemalt ühe kuu jooksul.

18.19. Õppegraafiku koostamine toimub koostöös õpetaja ja tugikeskuse töötaja(te)ga. Graafikus on kuupäevaliselt määratud tööülesannete tähtajad mitte pikemaks kui 1 õppeaasta.

18.20. Õppegraafiku täitmist jälgib rühmajuhataja.

18.21. Õppegraafikust mitte kinni pidamisel on õigus õpilane kooli nimekirjast kustutada.

18.22. Individuaalse õppegraafiku alusel õppivad õpilased on kohustatud sooritama kõik õppekavas ettenähtud arvestused ja eksamid.

19 Õppija staatus, õigused ja kohustused

19.1. Õpilaskandidaat saab õpilase staatuse kooli direktori käskkirja alusel kooli õpilaste nimekirja arvamise hetkel. Kooli vastuvõetud õpilasele väljastatakse õpilaspilet, mis on õpilase staatust kinnitav dokument ja tõendab kooli õpilaste nimekirjas olemist, samuti võimaldab kasutada koolis osutatavaid teenuseid.

19.2. Õppijal on õigus:

19.2.1. kasutada kõiki kooli loodud võimalusi hariduse omandamiseks;

19.2.2. valida valikmooduleid kooli õppekorralduseeskirjas sätestatud korras;

19.2.3. osaleda õpilasesinduse valimisel ning kandideerida õpilasesindusse;

19.2.4. osaleda kooli nõukogusse valitud õpilasesinduse esindaja kaudu selle tegevuses;

19.2.5. kasutada õppekavavälises, sh õpilasfirmade tegevuses tasuta kooli ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi jm vahendeid kooli kehtestatud tingimustel ja korras;

19.2.6. saada õpilaspilet;

19.2.7. saada toetusi õppetoetuste ning õppelaenu seadusega sätestatud tingimustel ja korras;

19.2.8. saada toetust koolilõuna kulude katmiseks seadusega sätestatud tingimustel ja korras;

19.2.9. sõidukulu hüvitamisele ühistranspordiseaduses sätestatud tingimustel ja korras;

19.2.10. saada õppimise toetamiseks tasuta tugiteenuseid;

19.2.11. saada akadeemilist puhkust õppekorralduseeskirjas sätestatud korras;

19.2.12. saada konsultatsioone õppekorraldust puudutavates küsimustes;

19.2.13. pöörduda õpetaja, rühmajuhendaja, juhtivõpetaja, tugispetsialisti või kooli juhtkonna poole informatsiooni ning nõu saamiseks lahendamaks õppekasvatustööga seotud probleeme;

19.2.14. keelduda tööst, mille teostamine seab ohtu tema või kaaslaste tervise või elu;

19.2.15. taotleda õppekava vahetamist (vabade õpilaskohtade olemasolul);

19.2.16. pöörduda tervislikel põhjustel õppetöö ajal tervishoiuteenuse osutaja poole;

19.2.17. taotleda kohta õpilaskodus;

19.2.18. kasutada teisi seaduse, kooli põhimääruse ja muude õigusaktidega kehtestatud õigus

19.3. Õppijal on kohustus:

19.3.1. osaleda õppetöös, täites õppekava ja kõiki õppeülesandeid;

19.3.2. täita seaduste, kooli põhimääruse, sisekorraeeskirja, õppekorralduseeskirja ja muude õigusaktidega kehtestatud kohustusi ning kanda vastutust nende rikkumise korral;

19.3.3. jälgida õppetööalast informatsiooni ÕISis (sh õpitulemusi) vähemalt kord (õppe)päevas;

19.3.4. täita ÕISis tagasisideküsitlusi;

19.3.5. käituda vastavalt koolis kehtestatud reeglitele;

19.3.6. hoida kooli head mainet;

19.3.7. korrastada tunni lõppedes oma õppe- või töökoht;

19.3.8. hoida korras õppevahendid ja üldkasutatavad ruumid;

19.3.9. omada õppeks vajalikke isiklikke vahendeid;

19.3.10. praktilises õppes ja praktikal kanda ettenähtud riietust ja jalanõusid;

19.3.11. täita hügieeni- ja tööohutusnõudeid;

19.3.12. hüvitada kooli kasutuses olevale varale tahtlikult tekitatud kahju;

19.3.13. täita teisi õigus- ja haldusaktidest tulenevaid kohustusi;

19.3.14. kasutada koolitöös kooli antud meili. Kooli lõpetamisel või õpingute katkestamisel saab õppija kasutada kooli e-posti aadressi 30 päeva alates väljaarvamise käskkirjast.

20 Õppekorraldusega seonduvate otsuste vaidlustamise kord

20.1. Kui õpilane soovib vaidlustada õppekorraldusega seonduvat otsust, pöördub ta kirjalikult otsuse teinud isiku poole ning väljendab selgelt oma soovi otsus vaidlustada. Juhul kui otsuse teinud isik tehtud otsust ei muuda ja õpilane soovib edasi vaidlustada, võib õpilane esitada avalduse otsuse teinud isiku vahetule juhile. Avaldus tuleb esitada hiljemalt 2 tööpäeva jooksul alates vaidlustatud otsuse vastuvõtmisest, kirjeldades juhtumi kõiki olulisi aspekte.

20.2. Avalduse vastuvõtja selgitab avalduse esitajale, kuidas avaldust menetletakse.

20.3. Avalduse läbivaatamise jaoks võib avalduse saaja moodustada kolmeliikmelise komisjoni ning kaasata komisjoni töösse antud valdkonna eksperte.

20.4. Isikul, kellele avaldus esitati, on kohustus õpilast kirjalikult teavitada 30 päeva jooksul pärast avalduse saamist sellest, kas ta:

20.4.1. jätab vaidlustatud otsuse jõusse;

20.4.2. saadab otsuse selle teinud isikule uueks läbivaatamiseks;

20.4.3. tühistab otsuse ja teeb samas asjas uue otsuse.

20.5. Kui õpilane ei ole rahul otsuse teinud isiku vahetu juhi otsusega, siis on tal õigus pöörduda direktori poole kirjaliku avaldusega otsuse läbivaatamiseks 5 tööpäeva jooksul alates vahetu juhi kirjaliku otsuse kättesaadavaks tegemisest. Direktor vaatab avalduse üle üldises korras 30 tööpäeva jooksul.

21 Õppekorralduseeskirja rakendamine

Õppekorralduseeskirja ja selle muudatused kinnitab kooli nõukogu. Õppekorralduseeskirja muudetakse reeglina enne õppeaasta algust. Muudatusi õppeaasta jooksul tehakse juhul, kui muutub seadusandlus.