Elini Erasmus+ välispraktika 🇩🇰 Kopenhaagenis
Kevadise praktika teise osa veetsin väikeses kondiitriäris nimega Leckerbaer Taani pealinnas Kopenhaagenis. “Väike” on siinkohal suhteline mõiste, sest kondiitritena töötavad seal vaid
asutajad Gabi ja Jakob, kuid koos tiimiga suudavad nad vajadusel täita ka väga suuri tellimusi. Samuti on nad suutnud tekitada endale üle 97 000 suuruse jälgijaskonna Instagramis ja võin julgelt väita, et pildid ei peta – nende küpsised ja tartletid näevad päriselus välja täpselt nii nagu Instagramis ja maitsevad imeliselt!
Iga hommik Leckerbaeris algab selle päeva tellimuste kokkupanemisega. Üheks põhitooteks on neil småkager ehk otsetõlkes väikesed koogid, meie jaoks põhimõtteliselt küpsised.
Leckerbaer läheneb uudselt klassikalisele taani võiküpsisele, mille tulemuseks on kaheksa erinevat småkager’it peensusteni läbimõeldud maitsetega (alates mango-yuzu võidest
sidrunaloisia beseeni). Küpsised koosnevad erinevatest detailidest ja ma sain läbi teha peaaegu kõik need tööetapid alates taignate valmistamisest kuni veeldatud lämmastiku abil
rubiinšokolaadist logode tembeldamiseni.
Peale küpsiste tehakse Leckerbaeris tartlette, mille jaoks õppisin kasutama spetsiaalset Itaaliast ostetud tartleti korvikeste küpsetamise masinat. Täidiseks tehakse nii sidruni- kui
erinevaid marjavõideid, pealt kaetakse tartletid itaalia beseega, mille pritsimist sain minagi kolmel erineval moel harjutada. Lisaks küpsetasin muid väiksemaid koogikesi kohviku letti ja
edasimüügiks mõeldud küpsiseid. Leckerbaeri põhimõtete juures hindan väga hooajalisust, näiteks vastlate ajal muutuvad tartletid puffideks ja suvel saab oreo småkager’ist jäätise
võileib. Peale klientidele maitseelamuste pakkumise on selline paindlikkus ja katsetamine põnev ka tegijatele ja soodustab pidevat arengut.
Praktikandina olen väga tänulik, et õppimise eesmärgil prooviti mulle alati leida eripalgelisi ülesandeid. Meeskonda sulandusin kiirelt, kuna Leckerbaeri töökeel on niikuinii inglise keel.
Saime arutada nii kondiitriäri teemadel kui Taani eluolu kohta. Kuna tööpäevad on Taanile omaselt pigem lühemad, jäi mul piisavalt aega Kopenhaageni avastamiseks. Veetsin oma
päevad linna arvukates parkides jalutades ja raamatut lugedes, antiigiärides tuulates, kuulsate pagariäride saiakesi maitstes ning loomulikult rattaga sõites. Kevad on kõige parem aeg ühte linna armuda ja Kopenhaagen tegi selle töö esimeste päevadega ära. Seega, keda paelub esteetiline ja läbimõeldud linnaruum, turvalised rattateed (Tallinn, võta õppust!), võrratu disain, mõnusad inimesed ja rahvusvahelised toiduelamused, soovitan välispraktika jaoks kaaluda Taanit. Erasmuse pakutav võimalus end arendada ja samal ajal uut kultuuri avastada on minu arvates üks parimaid viise rändamiseks – nädalalõpureisi pinge külastada võimalikult palju kohti asendub kohalike tasandil nautlemisega. Kes teab, võib-olla lähen veel vilistlasena Kopenhaagenisse tagasi ja ehk kohtume seal üle pagarileti!
Vaata ka Elini praktikaesitlust
