Uus Erasmus+ praktikakoht Firenzes – Wild Buns Bakery
Tallinna Teeninduskooli õpetajad Kristi Tiido ja Merit Martin käisid Firenzes päikest otsimas. Tegelik reisi põhjus oli muidugi PK24-PV1 õpilase Anastassia Gaidukova praktika Wild Buns Bakery-s.
Pagarikoja omanik on eestlane Robert Marrandi, kes alustas oma kulinaarseid rännakuid Tallinna Teeninduskoolis 15 aastat tagasi. Tänaseks omab Robert kahte Skandinaavia stiilis pagarikoda Itaalias ning tema alluvuses töötab 27 inimest.
Reis Firenzesse algas laupäeva varahommikul Tallinna lennujaamast ja juba lõunal nautisime Itaalias ahjusooja kardemonisaia.
Järgmised kuu aega on Anastassia praktikakohaks kaks pagarikoda, kus valmistatakse kogu toodang värskelt koha peal. Kasutakse nii kohalikku toorainet, kui ka spetsiaalselt Eestist kohale toodud rukkijahu, et pakkuda ehedat rukkileiba. Lisaks on valikus erinevad magusad saiad, croissant’id ja rikkalik valik kergeid eineid nii hommiku alustamiseks kui ka mõnusaks lõunasöögiks.
Õhtul nautisime autentset itaalia pastat, mida serveeriti pikalt hautatud metssealihaga, mis on omane just Firenze piirkonnale.
Järgmisel hommikul alustas Anastassia oma esimest praktikapäeva. Meie võtsime suuna Roberti esimesse kohvikusse, mis asub üle Arno jõe. Tegemist on väga väikese, kuid armsa kohaga. Kohvikut märkasime kaugelt tänu väljas looklevale järjekorrale. Meie jaoks oli see meeldiv üllatus, et kohalikud on nõus varastel hommikutundidel seisma järjekorras, et ampsata värsket põhjamaist saia. Lisaks suurepärastele maitsetele on neil ka väga hea kohv. Teenindus on hoolimata pidevalt looklevast järjekorrast sõbralik ning kohvikute tunnuslause teenindajate särkidel on “less talk, more fika”.
Peale lõunal saime uuesti kokku Anastassiaga, kes pakatas positiivsetest muljetest ja uutest oskustest, mida oli talle õpetanud itaallasest pagar.
Tutvusime kohalike vaatamisväärsustega ja õhtu lõpetasime ehtsa itaalia pizza´ga.
Viimase päeva hommikul külastasime Scuola di Arte Culinaria “Cordon Bleu”, mis on Firenzes asuv kõrgetasemeline erakool, kus toimuvad kursused nii kokkadele kui pagaritele.
Meid võeti väga sõbralikult vastu ja tutvustati rõõmuga kooli ning erinevaid õpperuume. Loodame, et meie külaskäik ei jäänud viimaseks ja tulevikus saame koostööd teha.
Enne lahkumist saime ka ennast asetada õpilase rolli – kohalik pagar õpetas meile, kuidas vormida Skandinaavia päraseid kaneelirulle. Alguses tundus, et sõrmed jäävad saia keerutamiseks lühikeseks, kuid peale viiendat saia, saime nipile pihta!
Jätsime Roberti ja Anastassiaga selleks korraks hüvasti ning võtsime koos soojade saiadega suuna kodu poole.
Arrivederci Firenze!
