Homaarid, 15 meeskokka, kahe Michelani tärni restorani chef ja Teko õpilane

Maarja Mänd

Eelmisel nädalal oli Brüsseli südames asuva kahe Michelini tärniga restoranis Sea Grill tavaline töönädal, kus tegutsesid 15 meeskokka, akvaariumis oma kurba saatust ootavad homaarid, aga ka mina – Teko viimase kursuse õpilane. See võimalus avanes tänu Tallinna Teeninduskooli Erasmus+ projektile „Mobiilne Teko 3“.

Esimesi muljeid jõudsin natukene seedida alles pühapäeva lõunal. Tööpäevad on 13-tunnised ja öösel koju jõudes võitlen mõttega, kas minna pesema või mitte. Õnneks on isiklik hügieen alati peale jäänud.

Minu arust toimub kogu tegevus Sea Grillis nagu kooliõpikus – kõik ained, mida oleme läbinud, on ka tegelikult töös. Natuke jään jänni, kas seal oli kirjas, et peab ikka nii-nii-nii palju koristama

Kaks korda päevas – ajal, mil toimub klientide teenidamine, valitseb köögis justkui pidulik, aga ärev õhkkond.  Sellel ajal on köögis ka restorani kõige vingem ja tähtsam tegelane chef Yves Mattagne. Tema kohaolek muudab õhkkonna kuidagi veelgi pidulikumaks. Kui midagi tema jaoks viltu on, siis läheb ümbertegemisele. Kui hommikustel ja pärastlõunastel ettevalmistusel toimub kiirkõnd, siis nüüd aetakse asju jooksujalu. Üldiselt toimib kõik nagu kellavärk.

Chef Yves Mattagne (keskel) väljapanekule täpsustusi jagamas

Olen nädala olnud ettevalmistuse pundis, kus serveerime peakoka tervitust, eelroogasid ja koondame pearoogade jaoks vajaminevaid toidukomponente. Nädala lõpuks õnnestus juba üksinda algusest lõpuni teha kõik peakoka tervitused. Tervitus koosneb 8 komponendist ja  pintsettidega kõike millimeetri täpsusega õigesse paika asetamas, tunnen end mõnikord kirurgina. Olen saanud ka eelroogasid valmistada.

Pildistamispaus

Olen suur mereandide fanaatik ja seepärast on just Sea Grillis eriti põnev. Enamasti on need mereelukad mulle tuttavad, kuid kahjuks neid Eestis olles just iga päev ei saa töödelda. Aga on ka tundmatuid mereande ja maitsetaimi. Püüan end just nendega tegelemise lähedale sättida, et uusi kogemusi omandada.

Tegelikult on muljeid ikka päris palju kogunenud. Kui ei peaks magama minema, et homme jälle vastu pidada, siis võiks veelgi kirjutada. Aga meelsasti vastan tekkinud või tekkivatele küsimustele, kui tagasi koolipingis olen.

Chef Yves Mattagne ütleb: “Saagu nii!”