Näitus «Kasuline kokaraamat»
Eesti Rahvusraamatukogu Näituste osakond kinkis Tallinna Teeninduskoolile 2007. aastal loodud rändnäituse «Kasuline kokaraamat». Teko sobib näituse uueks koduks ning seda on võimalik koos õpilastega korduvalt kasutada. Näitus annab ülevaate eesti kokaraamatute ajaloost. Esindatud on eestikeelsed kokaraamatud alates esimesest, 1781. aasta trükisest kuni 1940. aastal trükituteni. Näituse saatesõnana on selle koostajad Urve Sildre ja Helle Remmelt kirjutanud:
Eesti köögikirjandusele pani aluse Tallinnas 1781. aastal avaldatud ligemale tuhande retseptiga Köki ja Kokka Ramat, mis Rootsi kelest Eesti-ma Kele üllespandud on. Raamatu autor oli rootsi majapidajanna Anna Christina Warg ehk mamsel Kajsa, kelle Hjelpreda I hushållingen för unga fruentimber (1755)ilmus esmakordselt Stockholmis ja osutus ülipopulaarseks. Mahukas raamat oli mõeldud kõrgklassi teenistuses olevatele kokkadele, sisaldades hulgaliselt gurmeeroogi. Maarahva toitumistavadest olid see retseptikogu küll kaugel, siin oli tõlge vajalik mõisakokkadele, kes olid enamasti eestlased. Raamatus kirja pandud eestikeelsed toitude ja toiduainete nimetused said aluseks meie kokandusterminitele.
Alles 19. sajandi 80ndatel aastatel tulid välja esimesed talurahvale mõeldud kokaraamatud, koostajateks suurelt jaolt eesti autorid. Need olid enamasti väikesemahulised lihtsate toitudega rahvaväljaanded, kust puudusid varasemate suurte kokaraamatute peened ja võõrapärased road. Esimene pääsuke selles vallas oli Karl Treufeldti Lühikene õpetus söögide tegemisest ehk taluperenaese köögi-raamat (1881), erilise populaarsuse saavutasid aga Mats Tõnissoni üllitised. Samal ajal hakkasid ilmuma spetsiaalsed käsiraamatud eri toiduliikide kohta, millest varaseimad olid Mai Reivelti Kookide tegemise õpetus (1887) ja ennast neiu Helenaks nimetanu Kartovli kokk ehk õpetus, kuda kartovlidest 125 rooga valmistada võib(1893). Mainimist väärib JaanSpuhl-Rotalia rohkete hoidiseretseptidega teos Kodumaa marjad (1897).
Viljakaim eestlasest autor oli 19. ja 20. sajandi vahetuse ümber Jaan Koor, “õppinud kokk”, nagu ta ennast oma raamatus tituleerib. Temalt ilmus koos kordustrükkidega ligi kümme väljaannet, mahukaim neist Koka-raamat 1331 söögi-valmistamise õpetusega (1900). Rikkamate eesti linnakodanlaste köökides asusid need edukalt võistlema L. Pancki käsiraamatutega.
Näituse kujundas Jaana Kool, näitus koosneb kaheteistkümnest riputatavast ja vajadusel transpordiks rulli keeratavast lõuendplaadist mõõdus 100×115 cm. Rohkem saab näituse kohta lugeda siin ja tekstidega tutvuda ka Teko raamatukogu e-kataloogis