Kuidas ma Taanis olles enda TÕELIST mina kohtasin
Olen 19-aastane noor neiu Eneli Vint, kes õpib Tallina Teeninduskoolis pagar-kondiitriks. Selle aasta kevadel oli mul võrratu võimalus kandideerida välispraktikale. Valikus oli mitu-mitu riiki, aga sisetunne ütles, et Taani välispraktikale minna on see kõige õigem otsus. Aga Taanis olles, poleks uskunudki, et mu olek ja käitumine täielikult muutuvad.
Kui sain teada uudisest, et mind valiti välispraktikale Taani, olin väga rõõmus selle üle ja hakkasin kohe mõtlema, et mis vaatamisväärsuseid külastada ja mida kõike perele sealt kaasa osta. Ma olin nii elevil, et mul oli raskusi sel ööl magama jäämisega. Ma lugesin neid päevi, et millal küll jõuab kätte see päev, kus ma saan oma päris esimesele välispraktikale minna. Kui jõudis kätte see päev, mil oli vaja lennujaama end sättida, siis tuli väike hirm ja elevusele seltsi. Nimelt, ei olnud ma kunagi varem lennukiga lennanud, ja filmid, kus olin ma lennukeid näinud olid kõik alla kukkunud, seega hirm oli üsna suur. Aga õnneks olid mul toredad praktikakaaslased, kes julgustasid mind ja ma lõpuks saingi oma esimese lennuga hakkama.
Kui Taanis algas praktika olin ma esimesel nädalal väga rahul kõige, mis seal oli. Söögipausid olid need kõige lemmikumad, sest lihtsalt uskumatu kui lai toiduvalik seal oli. Ja voodid olid ka imepehmed ja võtsid kaissu kohe. Aga peale esimest nädalat hakkas tekkima ka see koduigatsus. Kõik ei tundunud enam nii tore ja põnev kui esimesel nädalal ja aeg hakkas kuidagi venima ja nutt tuli peale üsna tihti. Vahest isegi nii suur, et praktikakaaslased nägid suurt vaeva, et mind maha rahustada. Isegi mu koolist tugigrupi juht helistas ja püüdis mind maha rahustada. Sel õhtul ma mõtlesin väga sügavalt, et sellist Enelit ei ole mina küll varem kohanud, isegi ei tea sellist Enelit kes niimoodi endast välja läheb. Sel ööl ma taipasin, et inimesel on tegelikult nii mitu poolt, mida ta ise ei saa enne tunda, kui ta ei satu uude keskkonda. Peale seda, otsustasin, et võtan end kätte ja olen sama rõõmus ja usin nagu esimesel nädalal olin ja ei ole enam selline kurb Eneli, vaid see vana hea Eneli, kes on rõõmsameelne ja armas ja naljakas. Taani praktika õpetas mulle enda kohta nii palju uut. Ma arvan, et miski muu poleks sellist poolt minus välja suutnud tuua ja õpetada, et inimene ei ole alati samasuguste emotsioonide ja tunnetega.
