Urgent! Erasmuslaste kojutoomine
Kuidas tuua koroonaviiruse möllu taustal koju kõik välispraktikatel viibivad Tallinna Teeninduskooli õpilased? Loe meie välispraktikate koordinaatori Astridi päevikut!
REEDE, 13.03.2020
Belgia
Belgiast saabus vastuvõtjalt reede hommikul e-kiri pealkirjaga “URGENT!” Kiri teatas, et Belgia valitsus on teinud otsuse: esmaspäevast, 16.03 alates suletakse kõik koolid ja veelgi tähtsam, ka kõik restoranid!
Helistasin meie õpilasele Chrisile – ta oli just tööle minemas, et kahjuks tuleb tal kiiresti koju tagasi tulla. Reede õhtul kella viieks sain Estravelist pakkumised lennupileti vahetamiseks pühapäevaks, kuid sobivat otselendu ei olnud ja leppisime kokku lennu esmaspäeva hommikuks. Reede õhtul kella viieks oli Chrisil pilet olemas.
Kell 22:25 tuli Kristinalt Estravelist teade, et LOT tühistas oma lennu. Õnneks oli Brüsseli vahel veel tihe lennuliiklus, nii et esmaspäeva hommikuks saime uue pileti, seekord Air Balticule.
Laupäeval käis Chris veel tööl ja esmaspäeva lõuna paiku oli juba kodus tagasi.
Prantsusmaa
Neljapäeva õhtul uurisin õpilastelt (Kristjan ja Romeo), mida huvitavat nende restoranis ka pakutakse, lubasid mulle reedel menüüst pildi teha. Suhtlesin vastuvõtja Arnaudiga, küsisin, kuidas poistel esimestel päevadel on läinud. Kõik oli rahulik.
Reede hommikul 06:30 saabus Arnaudilt kiri, et olukord on ööga muutunud, et koolid pannakse esmaspäeval kinni. Asi hakkas kahtlaseks muutuma. Poisid olid kahevahel – koju tulla justkui ei tahaks, aga kõhe tunne on ka. Ega midagi, hakkasin neile uusi pileteid vaatama. Estraveli abiga saime tagasisõidu-piletid pühapäevale tõsta. Vastuvõtja Arnaud lubas poisid Nantese lennujaama viia, sest pühapäeva hommikul La Roche sur Yon rong ei sõitnud.
Kristjan ja Romeo jõudsid kenasti koju.
LAUPÄEV, 14.03.2020
Hommikul saabus uudis, et Küpros on oma piirid sulgenud. Asusin uurima, kas varasematele lendudele kohti on. Pühapäevasele oli kaks kohta, kuid hind 800 euri pilet! Otsustasime võtta piletid neljapäevaks 19. märtsiks. Need olid odavamad, 109 euri pilet. Kell 11:00 olid piletid vormistatud.
Samal ajal tuli teade Portugalist (õpilastel oli seal olla veel vaid nädal). Anna, kes on Ukraina kodanik, nägi uudistes, et Ukraina on oma piirid sulgenud ja oli mures, et äkki teeb sama ka Eesti. Niisiis tuli kiirelt leida uued lennuvõimalused ka Annale ja Henrile (kes oli parasjagu restoranis tööl). Sobivad piletid leidsime läbi Saksamaa esmaspäevaks.
Peale lõunat tekkis hirm, et mis Küprose õpilastest saab. Riigid olid hakanud piire sulgema ja lennuliine tühistama. Kas neljapäeval üldse keegi enam lendab?! Kuigi uued piletid olid alles paar tundi tagasi ostetud, asusime Kristinaga (Estravelist) uurima, kas varasemaid võimalusi on. Õpilased olid Paphosel, aga vaatasime pileteid ka Larnacast. Leidsime lennu läbi Ateena ja Pariisi, reis oleks kestnud varahommikust hilisööni, pikkade ootamistega lennujaamades. Teine võimalus läbi Moskva, öö Moskva lennujaamas.
Õpilased loobusid nendest variantidest. Pigem oodata Küprosel, kui jääda lõksu kuskile teise riiki. Sama meelt oli ka välisministeeriumi esindaja, kelle hädaabi telefoni teel laupäeva öösel kell 22:29 kätte sain.
Hispaanias tundus olukord rahulik kuni laupäeva lõunani. Kui ma poiste käest küsisin, kuidas läheb, vastasid nemad, et hästi ja kõik on korras. Laupäeval helistas ühe poisi ema, kes oli just teada saanud, et ka Hispaanias võidakse esmaspäevast kõik restoranid sulgeda. Asusin tegutsema. Uus kõne Kristinale: kas pileteid varasemale ajale saaks? Ja vastuvõtvale organisatsioonile kiri teele: me peame oma õpilaste praktika lõpetama. Laupäeva hilisõhtuks olime mitmed lennuvõimalused läbi vaadanud ja valinud välja ühe, mis läks 160 km kauguselt Almeriast läbi Madridi Riiga ning Riiast Tallinnasse. Nüüd oli vaja saada veel vastuvõtjalt kinnitust, et nad saavad õpilase Almerasse organiseerida.
Laupäeva õhtul kell 21:00 helistasin Hispaaniasse, lõpuks sain ühe vastuvõtjatest kätte. Tunni aja jooksul andsid nad teada, et saavad organiseerida takso. Jõudsin Kristinale Estravelist kinnituse anda et lennupiletid võib ära osta. Piletid olid meil broneeritud kuni südaööni. Õnneks jõudsime! Samal ajal tuli ka teade, et Air Baltic teebki veel esmaspäeval viimase lennu ja Läti sulgeb piirid.
Pühapäeval saabus uudis, et viimane lend Riia – Tallinn, on tühistatud. Bussitransport oli Riiast samuti peatatud. Tuli leida võimalus, kuidas poised Riiast Tallinnasse tuua. Kas keegi vanematest saaks poisid autoga ära tuua? Õnneks olid kaks vanemat kohe valmis, kuid arvestasime, et nad ei saa enam üle Läti piiri. Ühe poisi ema leidis Riiast tuttava, kes tõi poisid oma bussiga piirile ja sealt edasi sõideti juba omadega Tallinnasse. Koju jõudsid poisid kella 03:00 paiku öösel.
Karl-Johannes Kask, kokaeriala õpilane Küprose praktikast:
Praktikale minnes olid ootused väga suured. Oleksin väga soovinud praktika lõpuni olla, nii palju oleks veel saanud juurde õppida. Praktikakoht ise oli vägagi hea, kollektiiv oli tore, eeskujulik ja rõõmsameelne. Inglisekeelega hätta ei jäänud, mõistsime üksteist suurepäraselt. Sain ka enda vene keelt praktiseerida, üks kokk rääkis minuga ainult vene keeles. Tegin asju mida ma pole varem teinud, kooke, nende põhju ja kreeme. Pastry osakonnas oli meid täpselt piisavalt tööl, alati oli tööd mida vaja teha, aga leidsime ka aega kohvipausideks. Esimesel nädalal ma pigem tegin kokkade käe all tööd ja korrastasin sügavkülmikuid ja külmkappe. Järgmisel nädalal usaldati mind juba rohkem, näiteks tegin 3kg küpsiseid otsast lõpuni ise. Igal hommikul tegin ka 7 puuvilja vaagnat, esimene hommik näidati ette ja lubati ka enda loovust kasutada, seda ma ka tegin.
Meile tehti mitu korda ka covid-19 teemalisi koosolekuid, täitsime pabereid töökohta ja Küprose valitsusele. Kuid siis nagu välk selgest taevast, teise nädala reedel oli põhjalikum koosolek, kus valgustati meid, et köök läheb järgmise nädala jooksul kinni. Peakokk ütles meile, et me enam ei tuleks tööle, mitte meie töökvaliteedi pärast vaid sellepärast, et me terved oleksime. See tekitas minul erinevaid tundeid, kurbus, ärevus jne. Aga õnneks meie koordinaatorid Eestist ja Küproselt lahendasid olukorra kiiresti ja hästi. Saime nädal aega varem koju. Õnneks olin ma kaasa võtnud kodust UNO mängukaardid. Õhtud veetsime koos mängides kaarte ja suheldes üksteisega, sain väga palju teiste praktikantide kohta teada ja me saime kõik väga headeks sõpradeks. Kuna vahest venisid kaardimängud hiliste õhtutundideni siis me magasime hommikul päris kaua, ärgates tegime süüa ja ootasime koju naasmist. Kordagi ei olnud keegi kurb enam, õhkkond oli alati rõõmus. Kellelgi ei olnud kordagi igav, leidsime alati midagi head mida koos teha nt ühine kokkamine, koristamine, jalutamine jne. Kokkuvõttes olen vägagi rahul praktikakohaga, kahju ainult, et lühikeseks jäi, kõik on selle paha viiruse pärast.
Karl-Johannes on nüüd 2 nädalat metsade vahel karantiinis.
Robert Seleznjov, kokaeriala õpilane:
Küprosel oli meil väga lõbus ja sõbralik seltskond. Iga päeva lõpus me kogunesime kellegi korterisse ja mängisime UNO kaarte. Me kõik saime suurteks sõpradeks ja jutustasime õhtuti koos. Praktika kollektiiv mulle väga meeldis, inimesed olid positiivsed ja tegid nalja. Meie osakonna peakokk oli prantslane, kes aeg-ajalt tuli meile juurde juhendas meid. Üldiselt minu praktika mulle meeldis ja mitmeid seiku jään meenutama. Nüüd olen tagasi kodus ja saan aru. Kui ei oleks tulnud kriisi, oleksin hea meelega jäänud sinna kauemaks. Lõpetuseks soovitan kõigil õpilastel tulevikus kandideerida välispraktikale.
