Madis Jürgeni kommentaarid Teko meedialaagris valminud tekstidele

Teko meedialaagris valminud tekste kommenteeris Eesti parim kirjutav ajakirjanik Madis Jürgen, kõige rohkem pusimist ja vaeva oli esmakursuslaste tekstidega. Nende tekstide ettevalmistamisele kulutati ka rohkem tähelepanu ja aega – ikka selle ahne sooviga saada ka järgmisteks aastateks paremaid kirjutajaid-kajastajaid.

Madis Jürgen hea ajakirjanduse saladusi selgitamas.

Violetta uudise  kohta: Tubli. Tänu sellistele uudislugude le saame ka aastate pärast lehti sirvides  teada, mis toimus, mida tehti ja kes olid kõvemad tegijad. Violetta arvamuslugu sai samuti sooja kommentaari – tore positiivne arvamus! Soola ja suhkru segamini ajamise detail oli tore, see oleks võinud ehk lausa päris alguses olla. Üldiselt tekitab hea sooja tunde ja lugeja jääb põnevusega järgmisi meistrivõistlusi ootama.

Emile lugu sai Madiselt kõige kõrgemad punktid: Braavo! Parim uudis kogu selles portsus. Naljakas ja meeleolukas. Minu lemmik. Saame fakte ja saame emotsiooni. Mulle väga meeldis. Anti tekst jäi pisut verevaeseks ja kesiseks – siit uudistest me saame teada, et toimus võistlus. Veel saame teada, et oli jube põnev. Kui autor oleks kirjeldanud, mis seal põnevat oli, oleks olnud eriti hea.

Krete reportaaž sai tagasisideks – Tubli, Krete! See on kobe reportaaž! Siin on pinget, siin on kohalolekutunnet, siin on autoripoolset kaasaelamist.  See melu, rutt, pabin, ajahäda  – kõik tuleb siit tekstist hästi välja. Häid detaile on palju, aga poleks paha, kui neid oleks isegi veel rohkem olnud. Just et kuidas need võistlustööd välja nägid jne.  Aga üldiselt väga hea. Aplaus!

Intervjuud osutusid keerulisimateks – kiputi kasutama lihtsaid “jah”-“ei” vastuseid võimaldavaid küsimusi ning esimese vastuse peale jäid kasutamata järgmised viis “miksi”.

Katsume ikka rääkida ilusat korralikku eesti keelt. Kas keegi on kuulnud kunagi kedagi küsimas: kuidas te tunnete ennast lõunale minemise suhtes või kinno minemise suhtes või tervise suhtes või suvevaheaja suhtes? Eesti keeles oleks esimene küsimus kõlanud: mida ootate eelseisvalt võistluselt?

Näiteid, näiteid näiteid!!! kui te räägite sõbrannadega, siis te ei jää ju sellele tasemele, et meil oli täna üks põnev vahejuhtum. Te ikka räägite ära, mis see põnev vahejuhtum oli. Kirjeldate detailideni. Kuidas keegi midagi tegi ja kuidas õpetaja närvi läks (või naeris või kiitis) ja mis lõpuks sai. Lugejal peab olema teie juttu hea lugeda.

Mulle meeldis vormistus. Enimed olid ette välja toodud. Ja et teksti ei olnud nende nimedaga hiljem koormatud.

Rohkem detaile! Kirjeldusi, näiteid. Ja kui vastus jääb lahjaks, tuleb küsida veel, pressida nii kaua, kuni vastus tuleb. Kui on vastus, et „ettevalmistused olid minimaalsed”, siis mida see tähendab? Oleks tulnud küsida juurde, et missugused need minimaalsed ettevalmistused siis olid? Kuidas ta ette valmistas, mida ta tegi? Kui vastus on, et „lõpptulemus ei olnud piisavalt hea”, siis mida see tähendab. Mis ei olnud hea? Mis läks valesti? Las räägib ära, mida ta tegi ja mis juhtus. Et see, kes seda teksti lehest loeb, saaks aru, mis värk oli. Et tekiks pilt silma ette. Et oleks huvitav.

Õpetajalt oleks pidanud pressima välja mingeid näiteid – parimatest või põnevamatest või üllatavamatest töödest. Et oleks huvitav. Iga tekst ajalehes peab olema huvitav. Pälvima tähelepanu. Ma usun, et õpetaja Kaisa läks pärast võistlust õpetajate tuppa või koju või sõbrannaga kohvikusse ja rääkis: oh, teate, õpilane Mati tegi meil võistlusel nii ägeda koogi, ja õpilane Kati tegi suprevinge salati jne jne. Neid üllatusi ja särtsakamaid emotsioone oleks  võinud kirjeldada ka siin intervjuus. Ja sellest kõige ägedamast emotsioonist oleks saanud ka pealkirja. Sest kui lool on äge pealkiri, hakkavad lugejad seda kõik metsiku huvi ja ahnusega lugema.

Inimmaterjal avaldab tõrksust ja vastupanu. Natuke on hirmus ka.

Elo arvamuslugu peegeldas rohkem kirjutajat kui üritust 🙂 See on selles mõttes huvitav arvamus, et iseloomustab rohkem kirjutajat ennast kui üritust, millest jutt käib.  Kirjatöö autor on naksitrall Kingpoole tüüpi neurootiline ja tundlik isik, kes on pigem skeptiline kui rahulolev, pigem umbusklik kui kiitev. Natuke rohkem oleks võinud siiski kirjeldada – et milles see närvilisus seal võistlusel väljendus. Mõned üllatavad seosed jäid silma: „sündmus oli väga huvitav, sest oli mõeldud ainult oma kooli õpilastele”. Kas siis oleks igavam olnud, kui väljastpoolt oleks ka konkurente olnud? Ja siis, et „kõige huvitavam oli see, et võistlusel oli ka kirjalik eelvoor.” Miks see kirjalik eelvoor siis nii huvitav oli? Tekkis küsimusi. Aga muidu isikupärane tekst.)

Ilma Madise muheda juhendamiseta ja kriitilise nõudlikuseta oleks meedialaager jäänud suure ajakirjanduse puudutuseta. Tänud appi tulemast!